Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis nimetas vastutustundetuks Saksamaa ja Prantsusmaa ettepanekut taastada Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumised.

Landsbergis kommenteeris teemat Financial Timesile. Ta ütles, et Angela Merkeli ja Emmanuel Macroni algatus on "ajaloolise lühinägelikkuse" juhtum.

Landsbergis sõnas, et on vastutustundetu taastada kohtumised Moskvaga samal ajal, kui "Venemaa on Nõukogude Liidu totalitarismile lähemal kui ta on olnud viimased 30 aastat.

"Ühel või kahel korral lõksu langemist võib pidada ebaõnneks, kuid nii jätkamine kümnend kümnendi järel näeb välja nagu ajalooline lühinägelikkus," ütles ta.

Leedu presidendi Gitanas Nauseda hinnangul saadaks EL dialoogi alustamisega oma partneritele ebakindla signaali, vahendas "Aktuaalne kaamera",

"Venemaa on tähtis teema. Ma arvan, et me peame Venemaaga toime tulema, aga olema väga ettevaatlikud Putini režiimi tegelike kavatsuste suhtes. Siiamaani pole märkimisväärseid muutusi Venemaa käitumises märgata. Seega peaksime lähtuma pigem iseenda paika pandud põhimõtetest. Viiest põhimõttest suhtlemisel Venemaaga. Kui me hakkame tegutsema ilma positiivse muutuseta Venemaa käitumises, saadame väga ebakindla signaali oma partneritele, näiteks idapartnerluse riikidele," kommenteeris Nauseda.

Läti peaminister Krišjanis Karinš hoiatas Ülemkogu eel, et Venemaale ei tohi teha liiga palju järeleandmisi.

"Dialoogi alustamiseks peaks ka Venemaa midagi ära tegema. Praeguse ettepaneku järgi on nii, et Venemaa annekteerib Krimmi, Venemaa peab sõda Donbassis, Euroopa vaid kehitab õlgu ja jätkab dialoogivõimaluste otsimist," ütles Karinš.

Poola peaminister Mateusz Morawiecki ütles, et dialoog saab toimuda vaid siis, kui on näha tegelikku konfliktide lahenemist.

Hollandi peaminister Mark Rutte märkis, et Putiniga kohtumised peaksid olema piiratud vaid Euroopa Komisjoni ja Ülemkogu liidritega, mitte hõlmama kõiki liikmesriike. Tema neil kohtumistel ei osaleks.

"Mul ei ole midagi Euroopa Komisjoni ja Ülemkogu presidentide ja Vladimir Putini kohtumise vastu. Mina ei osale kohtumisel Vladimir Putiniga," sõnas ta ajakirjanikele.

Kui temalt küsiti põhjust, vastas ta vaid: "MH17." Rutte viitas 2014. aastal Ukraina kohal allatulistatud Malaysian Airlinesi lennule MH17, mille pardal olnud kõik 289 inimest said surma. Kaks kolmandikku neist olid Hollandi kodanikud.

Ka Eesti poliitikud on Merkeli ja Macroni ettepanekut kritiseerinud. President Toomas Hendrik Ilves ütles, et Merkel ja Macron on kas teadmatud või ei ole õppinud midagi viimase 80 aasta ajaloost ja sakslaste reedetud rahvastelt.

Peaminister Kaja Kallase hinnangul ei saa teha EL-i ja Venemaa tippkohtumist enne, kui viimane ei austa rahvusvahelist õigust ega täida Minski lepingutega võetud kohustusi.

Financial Times kirjutas kolmapäeval, tuginedes diplomaatilistele allikatele, et Saksamaa kantsler Angela Merkel tahab, et Euroopa Liit kaaluks Venemaa presidendi Vladimir Putini kutsumist EL-i liidrite tippkohtumisele. Merkeli algatust toetab ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Neljapäeval ütles Merkel Bundestagis, et EL peaks otsima Venemaaga otsekontakti samamoodi nagu tegi USA president Joe Biden, kes kohtus Putiniga eelmisel nädalal.

"Sellest ei piisa, kui USA president Joe Biden kõneleb Venemaa presidendiga. Ma tervitan seda, kuid EL peab samuti looma dialoogi jaoks formaadid. Vastasel juhul me ei suuda konflikte lahendada," ütles Merkel.

Venemaa teatel on riik valmis suhteid parandama

Kreml nimetas Merkeli ettepanekut positiivseks. "President Putin toetab Brüsseli ja Moskva dialoogimehhanismi ja kontaktide taastamist," ütles Putini pressiesindaja Dmitri Peskov neljapäeval ajakirjanikele.

"Me peame seda ettepanekut positiivseks. President Putin toetab mõtet Brüsseli ja Moskva dialoogi ja kontaktide taastamisest. President Putin on sellest rääkinud rohkem kui korra. Selline dialoog on tõepoolest vajalik nii Brüsselile kui ka Moskvale," ütles Peskov.