Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel lõhkasid Euroopa Ülemkogu eelõhtul uudispommi. Nad soovivad tippkohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Nii nagu mitmel varasemalgi korral, soovitakse dialoogiga Venemaad muuta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me võtame vastutuse pidada nõudlikku dialoogi, et kaitsta oma huve eurooplastena. Euroopa ühtsust defineeritaks arutelus Venemaaga. Võtame selle kohustuse pidada dialoogi Venemaaga, mida on vaja Euroopa kontinendi stabiilsuseks nii, et me ei reeda oma väärtusi ja huve," selgitas Macron.

ERR-i Brüsseli korrespondent Joosep Värk ütles "Aktuaalses kaameras", et Saksamaa ja Prantsusmaa algatus mõjus paljudele liikmesriikidele justkui külma dušina.

"Aleksei Navalnõi mürgitamine ja vangistus ning info Tšehhi laskemoonalao plahvatuste kohta ei anna erilist lootust, et seekord sama lahenduskäik teistsuguse tulemuse tooks," märkis ta.

Peaminister Kaja Kallas ütles, et EL-i ja Venemaa tippkohtumine pole võimalik, arvestades, et Venemaa on jätkuvalt agressiivne.

"See on midagi uut, mida me pole varem diskuteerinud. Ma olen väga varmas kuulama, kuidas sellist ettepanekut põhjendatakse, mis on muutunud ja mis on Euroopa eesmärgid. Kuidas me saame selliste asjadega praegu edasi minna, kui Venemaa käitumine ei ole muutunud, vaid see on tegelikult agressiivsem kui kunagi varem," kommenteeris Kallas.

2014. aastal Ukraina kohal alla tulistatud lennukiga seoses on valusad mälestused ka Hollandi peaministril Mark Ruttel.

"Mul ei ole midagi Euroopa Komisjoni ja Ülemkogu presidentide ja Vladimir Putini kohtumise vastu. Mina ei osale kohtumisel Vladimir Putiniga," sõnas Rutte.

Kui ajakirjanikud temalt põhjust küsisid, vastas ta vaid: "MH17."

Värk: ettepanekuga nii hilja välja tulemine võis olla teadlik, mitte juhuslik

Liikmesriikide jaoks oli Merkeli ja Macroni ettepanek ootamatu, kuna tuli vahetult enne Ülemkogu algust.

Joosep Värk rääkis "Aktuaalses kaameras", et Prantsusmaa esindaja EL-is on juba vabandanud ja öelnud, et ettepaneku esitamine viimasel hetkel oli juhus.

Värgi hinnangul ei pruugi see aga nii olla. "See on pigem ebatõenäoline ja pigem tundub, et Merkel ja Macron teadsid, et kui nad sellise kavaga välja tulevad, siis Euroopa Liidu idapoolsed riigid oleksid sellele tugevalt vastu ning mida hiljem sellega välja tulla, seda vähem oleks neil võimalik n-ö ühist positsiooni luua tänase Ülemkogu laua taha tuleku eel," kommenteeris Värk.

"Ja sellepärast ongi oluline, et Kaja Kallas ja ka teised Ida-Euroopa riigijuhid oleks täna pragmaatilised, arvestaksid, et see võib olla uus reaalsus ja esindaksid enda huve Ülemkogul täna võimalikult tugevalt ja selgelt," lisas ajakirjanik.

Värk märkis, et osade inimeste hinnangul saavutab Merkel EL-is kõik, mida ta tahab. "Aga võib-olla mängu ilu seisneb selles, et kui ta seda nõuab, siis mis on see, millest ta on nõus loobuma või mis on see, mida ta on nõus andma vastu neile riikidele, kes tema vastaspositsioonil on," lisas ta.

Värk ütles, et riigijuhtide arutelu sel teemal tuleb ilmselt väga pikk.

Venemaa kõrval räägivad riigijuhid ka koroonaviiruse levikust, rändest ja Ungari LGBTQ+ kogukonna vastasest seadusest.