Baltimaad koos teiste Ida-Euroopa riikidega võivad rahul olla: varaste hommikutundideni toimunud Euroopa Ülemkogu Venemaa arutelul saavutati oma tahtmine ning Vladimir Putini ja Euroopa Liidu juhtide tippkohtumist vähemasti lähiajal ei tule, teatas ERR-i korrespondent Joosep Värk Brüsselist.

Seda pidi nentima Ülemkogult lahkudes ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.

"Täna polnud võimalik kokku leppida, et kõrgemal tasemel toimuks kohe tippkohtumine. Aga minu jaoks on oluline, et dialoogi formaat saavutatakse ja me töötame selle kallal. Isiklikult oleksin soovinud näha siin julgemat sammu. Aga praegu on ka hästi ja me töötame selle kallal edasi," sõnas Merkel pärast ühenduse juhtide vahelisi kõnelusi Brüsselis.

Eesti peaministri Kaja Kallase sõnul ei selgunud arutelust, miks Merkel sellist sammu järsku toetas.

"See jäigi natuke ebaselgeks. Mis on muutunud, on see, et on toimunud G7 kohtumine. Mis on muutunud, on see, et Bidenil oli kohtumine Putiniga. Ja Euroopa ei taha sellest kindlasti kõrvale jääda. Aga Bideni olukord ja Euroopa olukord ongi hoopis teistsugune," ütles Kallas.

Küll aga ei tähenda ülemkogu tulemus, et võimalik dialoog Venemaaga oleks täiesti maha maetud, pigem on tegu indikatsiooniga, et sellised soovid võivad tulevikus sagedasemaks muutuda.

"Meie jaoks on see julgeoleku küsimus ja eelmine kord kui meil olid Venemaaa arutelud, siis oli see väga hea ja põhjalik. Me olime väga ühel meelel, mis oli positiivne. See samm nende järeldustega otseselt kokku ei läinud. Selge on see, et me peame oma positsioonide eest võitlema," sõnas Kallas.

Kallase sõnul oli vastuseis Prantsusmaa ja Saksamaa katsele Venemaaga suhteid soojendada laialdane.

"Oluline on see, et mitte ainult need tavalised kahtlusalused nagu Balti riigid ja Poola, vaid ka Rootsi ja Holland avaldasid kahtlust selliste sammude üle. Oluline on see, et me tulime sealt välja ühtsena ja meie positsioon on selge," ütles Kallas ERR-ile.

Soome peaministri Sanna Marini sõnul oli Euroopa Liidu juhtide Brüsselis korraldatud tippkohtumise arutelus esikohal peamiselt see, mida ühenduse põhimõtetele vastav koostöö Venemaaga üldse tähendab.

"Samal ajal peab EL siiski rangelt reageerima Venemaa rahvusvahelist õigust rikkuvale tegevusele," ütles Marin pärast kohtumist ajakirjanikele.

Marin ei täpsustanud, millised liikmesriigid toetasid Saksamaa ja Prantsusmaa ettepanekut või kes olid selle vastu.

EUObserveri andmeil toetasid ettepanekut Saksamaa ja Prantsusmaa kõrval veel vaid Austria ja Taani.

"Loomulikult olid erinevatel liikmesriikidel erinevad vaatenurgad ja positsioonid, kuid ma ei süvene nendesse. On hädavajalik, et meil oleks ühine vaatenurk Venemaaga peetava dialoogi pidamise viisist ja põhimõtetest, millest kinni peame," sõnas Marin.

Kreml toetas

Kreml teatas neljapäeval, et Venemaa president Vladimir Putin toetab Saksamaa ja Prantsusmaa ettepanekut kaaluda Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumiste taaselustamist. "Me anname ettepanekule positiivse hinnangu. Putin on dialoogimehhanismide ning Brüsseli ja Venemaa vaheliste kontaktide toetaja," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele.

Merkel oli varem päeval teatanud, et Euroopa Liit peab seisma ühtsena Venemaa provokatsioonide vastu, kuid taotlema ka otsekõnelusi president Putiniga. "Minu arvates peab Euroopa Liit otsima otsekontakti Venemaa ja Vene presidendiga," ütles Merkel parlamendis.

"Sellest ei piisa, et Ameerika president räägib Vene presidendiga," lisas Merkel ja rõhutas, et ka Euroopa Liit peab looma "erinevaid kõnelusformaate".

Putin kohtus eelmisel nädalal esmakordselt silmast silma USA presidendi Joe Bideniga. Mõlemad ütlesid pärast kohtumist, et see võib muuta kahe riigi suhted pingetest hoolimata ettearvatavamaks.

Merkeli sõnul näitavad viimase aja sündmused, et Venemaa arvukatele provokatsioonidele koordineerimatust reageerimisest ei piisa. EL peab Merkeli hinnangul moodustama provokatsioonide vastu ühisrinde.