Läänemets: tulumaksu langetamine vähendaks riigi tulusid 400-560 miljonit

{{1624876200000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Lauri Läänemets Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa sõnul vähendaks rahandusministri plaan tulumaksu langetada riigi sissetulekuid aastas 400-560 miljoni euro võrra, kuid minister ei too välja millistest teenustest riik eelarveaugu katmiseks loobuks. EKRE esimehe Martin Helme hinnangul oleks eelarveauk 200-300 eurot ja see kaetaks ilmselt vaeseid enim mõjutavate tarbimismaksudega.

"Keit Pentus-Rosimannuse välja pakutud plaan teeks Eesti oluliselt vaesemaks ning oleks valus hoop keskklassile ja vaesematele inimestele," leiab Läänemets.

Ainuke asi, millega Läänemets Pentuse väljakäidu osas nõustub, on kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine.

"Kui seda teha aga tulumaksu suurendamise läbi nagu rahandusminister välja pakub, siis suurendab see ainult regionaalset ebavõrdust. Tulumaksust pool võtaks Tallinn ja Tartu ning paljudel teistel omavalitsustel tekiks raskusi eakate hoolekande teenuste eest tasumisel. Siin on vaja pigem riiklikku ümberjagamist eakate arvust lähtuvalt, mitte tulumaksu laekumisest."

Läänemetsa sõnul eksitab Pentus-Rosimannus avalikkust rääkides tulumaksust kui tööjõu maksust.

"Varasemalt on tööjõu maksuks peetud sotsiaalmaksu, mida tõesti tuleks vähendada, kuid kui soovime säilitada solidaarset tervishoiusüsteemi, siis eeldab see muudatusi mõnes teises maksuliigis, näiteks peaksime kehtestama viie protsendi suuruse ettevõtte tulumaksu. Kõige suuremat kahtlust rahandusministri plaanis näitab aga pakkumine, et võiksime langetada tulumaksu viie kuni seitsme protsendi võrra, mis vähendaks aastas riigi sissetulekuid 400-560 miljonit eurot."

Läänemets toob välja, et minister ei paku välja mille arvelt selline auk riigieelarves kaetakse või millistest teenustest riik loobub.

"Juba täna ei suuda Eesti maksta päästjatele, õdedele ja  õpetajatele neile lubatud palgasummat, samuti ei suuda õhuke riik maksta tagasi kriisi ületamiseks võetud laene. Tulumaksu vähendamise kõige suurem probleem on aga selles, et sellest võidavad eelkõige rikkad, keskklassi ja vaeste kasu on pea olematu, arvestades, et laste õpingute või bussisõidu eest tuleks rohkem maksma hakata."

Läänemets leiab, et Pentus-Rosimannuse tulumaksu vähendamise ettepanek suunaks kogu maksusüsteemi sinnapoole, et oleme sunnitud rohkem maksustama rikkaks saamist, mitte rikkaks olemist.

"Kui keskendume ainult majanduskasvule, siis unustame ära, et majanduskasvu, edukate ja innovaatiliste ettevõtete taga on inimesed. Iga töötaja loob ühiskondlikku rikkust ning seda võimaldab hea, kõigile kättesaadav haridus ning sotsiaalne turvalisus," märkis Lauri Läänemets.

Helme: eelarveauk kaetaks vaeseid enim mõjutavate maksudega

EKRE esimehe ja endise rahandusministri Martin Helme sõnul võib plaan tulumaksu vähendada ja raha omavalitsustele suunata tunduda ilus, kuid tegelikkuses tekitaks see riigieelarves 200-300 miljoni euro suuruse augu.

"Alustame omavalitsustest, kes saavad juba praegu 20-protsendisest tulumaksust ligi 12 protsenti. Nüüd peaks see suurenema 13 protsendini. See ei ole tegelikult ju väga suur hüpe või lisaraha. Valitsus saaks, kui tahaks, omavalitsuste osakaalu mõne protsendi jagu liigutada vabalt, siiani on Reformierakond arvanud, et ei saa, sest tekkiv mõnekümne miljoni eurone puudujääk riigieelarves on ületamatu takistus," kirjutas Helme.

Helme sõnul ei kaetaks tekkivat 200-300 miljoni euro suurust auku kärbetega, vaid uute maksudega. "Seega on Keit Pentus-Rosimannuse plaan tegelikult maksutõusu plaan, meile lihtsalt ei räägita veel millise ja müüakse seda maksualanduse jutuga," sõnas ta.

Helme sõnul kasvab omavalitsuste tulu lähiaastatel märkimisväärselt seoses maamaksu kasvuga.

Samuti on Helme hinnangul Reformierakond valmis tõstma tarbimismakse, mis löövad valusalt just väiksema sissetulekuga inimesi. "Samas tulumaksu tahavad nad pidevalt alandada, kuigi tänaste maksusoodustuste juures väikesepalgalised seda praktiliselt ei maksagi ja see maks puudutab kõige rohkem jõukamaid," märkis ta.

Kristina Kallas: valitsuse maksudebatt on vildakas

Eesti 200 esimees Kristina Kallas kommenteeris, et valitsuserakondade käivitatud maksudebatt on vildakas, probleem on valesti püstitatud ja tegeletakse vaid sellega, kuidas raha juurde saada.

Tema hinnangul on Eesti riigijuhtimises vaja põhjalikku pikaajaliste kulude revisjoni.

"Meil puudub täna ülevaade pikaajalistest kuludest, me ei tea, millised kulutused on põhjendatud ja milliseid tuleks muuta, tõsta või vähendada. Kõige lihtsam on juurde tekitada uusi makse või siis silmapetteks ka olemasoleva maksusüsteemi sees mängida maksumääradega, koormust ühelt maksuliigilt teisele tõsta," märkis ta.

"Eesti maksudebatt peaks täna algama eeldusega, et maksukoormuse suurendamisest ei saa rääkida enne, kui me ei ole kulutamist üle vaadanud. Samuti tuleb lähtuda eeldusest, et maksudebati eesmärk ei ole niivõrd riigi tulude kasvatamine kui majanduskeskkonna juhtimine," lisas ta.

Eesti 200 teeb oma ettepanekud maksudebati avardamiseks:

  • Tööjõumaksude langetamine on pikas plaanis hea mõte, kuid selleks, et riik pankrotti ei läheks, on enne vaja üle vaadata riigi pikaajalised kulud ehk siis teha eelarve revisjon ja hakata üles ehitama personaalset riiki.
  • Maksudebatis peaks keskenduma mitte ainult sellele, kuidas riigi tulusid suurendada, vaid sellele, millised riigi kulud ei ole põhjendatud. Tõsta maksu selleks, et pakkuda halvasti korraldatud tasuta ühistransporti, on rumal ja lühinägelik.
  • Tulumaksu ümberjagamine KOV-idele ei lahenda kuidagi viimaste probleeme. Probleemiks on kohalike omavalitsuste fiskaalautonoomia puudumine. Ümberjagamise peenhäälestamisega ei teki kuidagi juurde vanurite hoolduseks vajalikku raha, sest rikkamad omavalitsused saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaeseks. Selle asemel oleks KOV-i tasandile tarvis ettevõtlust soodustavat maksusüsteemi. Julgemalt tuleb kaaluda dividendi maksusoodustust suurtelt investeeringutelt väljapool Tallinna või käibemaksu osalist laekumist omavalitsuse tuludesse.
  • Maksudebatis peab keskenduma sellele, kuidas viia meie ettevõtteid globaalsel turul sellesse väärtusahela ossa, kus on kõrge lisandväärtuse tootmine ehk siis tänasel päeval rohelisem tootmine. Toetuste jagamise asemel tuleb rohepööre ellu viia eelkõige motiveeriva maksupoliitikaga. Eesti 200 tuleb lähiajal välja oma rohepöörde jaoks vajalike maksuettepanekutega. See on debatt, mida meil maksunduses on tarvis.

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: