Eesti troonib juba kaheksandat aastat USA mõttekoja Tax Foundation koostatava maksude konkurentsivõime edetabeli tipus. See on tunnustus selle eest, et Eesti maksusüsteem on teiste riikide omaga võrreldes lihtne, toetab majanduskasvu ja soodustab investeeringuid. Maksudega seotud halduskoormus on Eestis väga madal, seda tänu nii süsteemi lihtsusele ja erandite vähesusele kui ka digitaalsele asjaajamisele.

Kuigi 2000. aastate alguses ülesehitatud maksusüsteem on Eestit hästi teeninud ja meil ei pruugi veel praegugi kuhugi kiiret olla, on siiski mõistlik hoida silm peal tööturgu, digivaldkonda, ebavõrdsust ja kliimat puudutavatel trendidel. Mitmed neist mõjutavad maksubaase ja ‑laekumisi vähenemise suunas, samal ajal kui rahvastiku vananemine toob kaasa surve sotsiaalkulude kasvuks.

Arenguseire Keskuses läbiviidud uuringud tervishoiu, pensionisüsteemi ja pikaajalise hoolduse tuleviku kohta osundavad, et kui soovime vähemalt tänasel tasemel tervishoidu, esimesest pensionisambast pensionit vähemalt 40 protsenti varasemast palgast ning pikaajalise hoolduse koorma olulist ümbertõstmist tasustamata omastehooldajate õlult professionaalsetele hooldajatele, peaks sotsiaalkaitse eelarve aastal 2035 olema ligikaudu 2,5 miljardit eurot praegusest suurem.

Vaja on paremat tasakaalu tööjõu ja kapitali maksustamise vahel

Üle maailma toimuvad arutelud selle üle, milline on maksusüsteem ja maksude maksmine tulevikus. Räägitakse vajadusest saavutada parem tasakaal tööjõu, kapitali ja tarbimise maksustamise vahel.

Eestis on tööjõumaksude osakaal maksutulust Euroopa keskmisega samal tasemel, tarbimismaksude osakaal on Euroopa keskmisest kolmandiku võrra kõrgem ja kapitalimaksude osakaal Euroopa keskmisest kolm korda madalam.

Tööjõumaksude roll maksutulus ei saa tulevikus olla sama suur nagu seni. Tööealine elanikkond kahaneb. Järjest laiemalt levib töötamine ettevõtluse vormis, mis vähendab riikide tulu tööjõumaksudest ning on pannud mitmeid riike otsima lahendusi töövõtja ja iseendale tööandja maksukäsitluse ühtlustamiseks. Mõeldakse ka erinevate tululiikide maksustamise ühtlustamise peale, olgu tegu töise tulu, ettevõtlustulu, finantstulu või rendituluga.

Täiendavat peavalu valmistab kasvav ebavõrdsus: jõukamad võtavad suurema osa oma tulust välja kapitalituluna, mis on soodsamalt maksustatud kui palgatulu. Ka viimasel viiel aastal aset leidnud keskpankade rahatrükk ja sellega kaasnev varade hinnatõus suurendab lõhet nende vahel, kellel on varasid ja kellel ei ole.

Varalise ebavõrdsuse kiire süvenemine ühiskonnas aga kasvatab rahulolematust, mis leiab üha enam väljundi majandusreformide ja suurprojektide blokeerimises, õõnestades pikaajalist majanduskasvu ja maksutulusid.

Kui varamaksude osakaal Euroopa riikide maksutulus on pigem olnud väike, ligikaudu viis protsenti maksutulust (kuigi mitte nii rekordmadal nagu Eestis, ligikaudu üks protsent maksutulust), nähakse ka siin uusi võimalusi tänu riikidevahelise infovahetuse arengule, mis aitab võidelda varade varjamisega. Ka plokiahela tehnoloogia võib pakkuda häid võimalusi varade üle järje- ja pettuskindla arvestuse pidamiseks.

Keskkonnamaksud on ajutine päästerõngas

Maksukoormuse tarbimisele nihutamise osas on Eesti teistest riikidest ette jõudnud: tarbimismaksude osakaal Eesti maksutulus on Euroopa keskmisest oluliselt kõrgem. 2019. aastal moodustasid need 42 protsenti Eesti maksutuludest, Euroopa Liidus keskmiselt 28 protsenti.

Niigi kõrgele tasemele lisab juurde keskkonnamaksude kasv. Näiteks kasvab riigi tulu CO2 kvoodi müügist tänu CO2 hinnakasvule ning tulevikus ka heitmekaubanduse süsteemi laienemisele, mida Euroopa Liidus praegu arutatakse.

Keskkonnamaksude puhul tuleb aga arvestada, et neist saadava tulu osakaal väheneb käsikäes heite vähenemisega. Vastavalt Eesti riigi antud lubadusele kliimaneutraalsuse saavutamiseks peab heide 2050. aastaks jõudma peaaegu nulli (alles saab jääda üksnes looduse sidumisvõimele vastav väga väike kogus) ning hetkel arutletakse Euroopa Liidus, kas tempot saaks tõsta.

Lisaks nõuab keskkonnamaksude kasv leevendusmeetmeid maksuerandite või toetustena, et hoida ära suured probleemid ettevõtete konkurentsivõimega ning inimeste probleemid toimetulekuga.

Kõik keskkonnamaksud pole siiski heitega seotud ja saavad pakkuda eelarvetulu ka pikemaks ajaks, näiteks ei sõltu elektriaktsiis sellest, kas tarbitav elekter tuleb rohelisest või fossiilsest allikast. Ja mõnd keskkonnamaksu saab heitest lahti siduda, näiteks saab automaksu praeguste tehnoloogiate juures arvestada läbisõidu pealt, kohaldades seejuures erinevaid maksumäärasid läbisõidule maa- ja linnapiirkonnas ning tipptundidel.

Riik õhemaks reaalajas asetleidva maksuarvestusega

Teine suund tuleviku maksunduse debatis keskendub uute maksubaaside otsingule. Üks on hiljuti juba leitud ja kasutusele võetud, selleks on süsinikdioksiidi heide.

Aga kas tulevikus maksustatakse ka näiteks andmeid, kuna need on üks peamisi tulevikumajanduse ressursse ja nende kasutamine võib ühiskonnale kaasa tuua ebasoovitavaid kõrvalmõjusid? Või hoopis roboteid ja teisi tehisintellekti rakendusi, arvestades, et need loovad tulevikumajanduses seda väärtust, mida varem lõi inimtööjõud?

Kolmas teema maailma maksuaruteludes on uued digilahendused, mis aitavad maksude administreerimist kvalitatiivselt muuta, säästes suure hulga raha ja aega nii maksumaksjatele kui ka riigile.

Kas Eesti uus digiedulugu võiks tulla reaalaja maksundusest? Selle asemel, et ettevõtted täidavad deklaratsioonid ja "tõukavad" andmed maksuameti suunas, hakkaks maksuamet automatiseeritult "tõmbama" vajalikke andmeid reaalajas, kaotades vajaduse maksudeklaratsioonide ja auditeerimise järele.

Palju huvitavaid võimalusi on peidus ka maksude ja toetuste tasaarvelduses. Näiteks väheneks inimese tulumaksukohustus talle ettenähtud toetuste võrra. Selline areng kahandaks vajadust kaht eraldi ametkonda ülal pidada.

Kuidas pidada maksudebatti?

Eesti ühiskonnas, nii nagu arvatavasti kõigis teisteski demokraatiates, tekib aeg-ajalt avalik maksudebatt. Seda tuleks pidada süstemaatilise info ja kui võimalik, siis ka kalkulatsioonide varal, mida üks või teine maksumuudatus riigile ja maksumaksjale tähendaks.

Arenguseire Keskus avaldas novembris raporti "Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035", millega loodame omalt poolt kaasa aidata laiapõhjalisele ja informeeritud maksudebatile.