Ministri sõnul on tööjõumaksud Eestis liiga kõrged, samas tuleks vananevas ühiskonnas katta tervishoiu- ja sotsiaalkulud. "Seda saab teha kogu maksusüsteemi tervikuna vaadates, mitte üksikuid makse välja nokkides," kirjutas Pentus-Rosimannus sotsiaalmeedias.

Suureks murekohaks on eakate eest hoolitsemine ja hoolduse rahastamine, rahandusministri sõnul oleks hoolduskindlustusmaksu idee asemel pidanud sellele mõtlema enne teise pensionisama lammutamist. "Hoolduse rahastamine on üks osa üldistest ühiskonna vananemisega seotult kasvavatest sotsiaal- ja tervishoiukuludest, mida tuleb samuti vaadata tervikuna," sõnas ta.

Rahandusministri hinnangul võiks hoolduse rahastamiseks suurendada riigi tulumaksuosa arvelt omavalitsuste tulubaasi, kaotades samal ajal riikliku tulumaksu osa.

"Võiksime arutada, kuidas omavalitsuste tulubaasi kasvatada nii, et nad suudaksid oma inimestele tagada vanaks jäädes hooldusvõimaluse ja saaksid kasvavat koormust ilma uue maksuta katta. Üks variant on suurendada omavalitsuste tulubaasi riigi tulumaksuosa arvelt," ütles Pentus-Rosimannus.

Üldine tulumaksumäär on praegu 20 protsenti, millest 11,96 protsenti laekub kohalikele omavalitsustele. Pentus-Rosimannuse hinnangul võiks langetada tulumaksumäära 13-15 protsendile, millest kõik laekuks kohalikele omavalitsustele. "Selline muudatus vähendaks oluliselt ka tööjõu maksustamist," sõnas ta.

Tervishoiu kasvavate kulude juures tuleb ministri hinnangul süsteemi ülevaatamise kõrval investeerida rohkem vaimsesse tervisesse. "Näiteks tuleb tõsiselt kaaluda summa tõstmist, mida tööandjad saavad erisoodustusmaksu vabalt tervisekindlustusse investeerida," sõnas ta.

Maksusüsteem peaks toetama majanduskasvu ja pärssima liigset tarbimist

"See maksudebatt ei tohi kujuneda kõikide võimalike maksude ette lugemiseks ja aruteluks selle üle, kuidas mingit maksu tõsta. Maksudebatt – kui me soovime seda sisuliselt pidada, peaks lähtuma eesmärgist, kuidas maksusüsteem majanduskasvu toetada saaks," ütles Pentus-Rosimannus ERR-ile.

Rahandusministri sõnul tuleb ettevõtjatega suheldes tihti teemaks, et tööjõu maksustamine ei ole rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. "Meie tööjõumaksud on liiga kõrged. Kui me tahame majanduskasvu toetada, siis me peame otsima neid võimalusi, kuidas tööjõumakse allapoole tuua."

"See on üks võimalusi, kuidas kahte asja korraga püüda: esiteks vähendada tööjõumakse, mis on täna Eestis kõrged, ja teiseks anda omavalitsustele juurde suuremat pädevust, võimalust rahastada neid teravaid murekohti, mis lahendamist ootavad," ütles ta.

Kuidas katta riigile laekuvat väiksemat tulu on rahandusministri sõnul küsimus, mis vajab läbi arutamist. "Kogu maksudebatil on kaks poolt – üks pool puudutab seda, kuidas me riigina pidevalt oma sisseharjunud poliitikaid ja kulutusi üle vaatame, see on olnud ka riigireformi välja pakkujate üks kandvaid põhimõtteid," rääkis ta. "Teine pool on see, kuidas maksusüsteem tervikuna majanduskasvu toetaks nii, et maksutulu ikkagi laekuks riigile ja omavalitsusele."

Minister tõi välja, et töötamise maksustamise asemel tuleks maksusüsteemi muutmisel pärssida ressursside väärkasutamist, tervist kahjustavat käitumist ja ülemäärast tarbimist.

Pentus-Rosimannuse sõnul proovitakse taandada maksudebatti arutelule maksutõusude üle. "Ma eelkõige ootan kaasamõtlemist ja seda, et need, kes maksudebatti sisenevad tuleksid oma ettepanekute ja ideedega selle kohta, kuidas maksusüsteem meie majanduskasvu toetada saaks. Maksutõusud, eriti kui tegu on töötamise täiendava maksustamisega, lükkavad seda vastupidises suunas. Maksutõus on alati kõige lihtsam, kuid sageli kõige kehvem lahendus,"