Vene föderaalkanalid edastavad kolmapäeval nn otseliini Vladimir Putiniga. See on traditsiooniline formaat, kuidas Vene riigipea suhtleb oma tavakodanikega. Eelmistel aastal kestsid otseliinid neli tundi ja rohkem, aga seekord määras Vene televisioon vaid kolm tundi ja kõik.

See ei ole muidugi lugupidamatus presidendi vastu, lihtsalt viimastel aastatel huvitab Putinit rohkem välis- ja geopoliitika, tavakodanikke huvitab aga nende eraelu. Seetõttu on küsimuste hulgas kõige rohkem lihtsad probleemid nagu remontida laste mänguväljakud, renoveerida maja, tõsta palkasid jne. Presidendi jaoks on aga kõige huvitavam rääkida geopoliitilisest stabiilsusest, vastasseisust NATO-ga, USA ohtlikest plaanidest ja Nord Stream 2 gaasitorust.

Eelmisel aastal jäi otseliin pandeemia tõttu ära. Vene presidendi pressisekretär Dmitri Peskov selgitas, et presidendi otsesuhtlusel kodanikega ei olnud mõtet, sest president niikuinii pöördus seoses koroonaolukorraga pidevalt rahva poole.

Kolmapäeval aga tuleb Vladimir Putinil pingutada ja seletada inimestele, mis lõppude lõpuks riigis toimub. Esikohal on muidugi vaktsineerimise teema. Juba rohkem kui 20 Venemaa regioonis on vaktsineerimine mingil määral kohustuslik, kuigi Kreml ega Vene valitsus ei sunni kedagi vaktsineerima.

Vaktsineerimise eest vastutavad ametlikult kubernerid, nemad aga lükkasid vastutuse omakorda edasi tööandjate õlgadele. Loogika on lihtne – kas te vaktsineerite 60 protsenti oma töötajatest või võim paneb teie äri kinni. Kodanikud tajuvad seda šantaažina ja Vladimir Putinil tuleb seletada neile, miks see ei ole nii.

Praegu tuletab olukord aga meelde nõukogude filmi episoodi kollektiviseerimisest eelmise sajandi 1930. aastatel: "Kolhoos on vabatahtlik asi, tahad, liitu, ei taha, laseme maha." Vaevalt ähvardab Vladimir Putin vaktsiiniskeptikuid mahalaskmisega, aga mõningaid meetmeid ta ikka võib mainida. Näiteks keelata kultuuriüritusi külastada.

Koos vaktsineerimise teemaga käib kaasas ka igasuguste piirangute teema. Mõnedes regioonides, näiteks Buriaatias kehtib juba täielik lockdown. Haiglad on viimase piirini täis, patsiente pannakse koridoridesse, terved linnad on kohustatud istuma kodudes. Pandeemia alguses oli taoline olukord kogu riigis. Tol ajal kuulutas Vladimir Putin välja töövabad päevad koos palga säilitamisega. See tähendas, et kulud mittetöötavate kodanike toetamiseks pidid võtma enda kanda tööandjad. Aga kui riigi- või munitsipaalsektoris oli see võimalik, siis erasektor hakkas lihtsalt inimesi koondama või saatma neid palgata puhkusele. Praegu on Venemaal kolmas laine ja Vladimir Putin ilmselt seletab oma otseliini saates, kuidas Venemaa kavatseb selle vastu võidelda.

Vladimir Putin on juba kaks korda kuulutanud välja võidu koroonaviiruse üle. Esimest korda eelmise aasta suvel, kui esimene laine vaibus. Teine kord sügisel, kui Vene tervishoiuministeerium registreeris vaktsiini Sputnik V. Võib arvata, et Vladimir Putin räägib võidust jälle, võit on lähedal, on vaja ennast ainult kaitsepookida.

Siiani on Venemaal saanud vaktsiini natuke üle 20 miljoni inimese ehk 15 protsenti elanikest. See läheb natuke vastuollu Vene võimu avaldustega justkui oleks Venemaa saanud kõige paremini koroonaviirusega hakkama. Moskvas pani inimesi vaktsineerimispunktidesse minema linnapea keeld käia kohvikutes ja restoranides ilma spetsiaalse QR-koodita, mille saab pärast vaktsineerimist. Kuid isegi selle meetmega on pealinnas vaktsineeritute osakaal natuke üle 15 protsendi, kuigi nüüd on juba vaktsineerimispunktides järjekorrad ning see protsent kasvab kiiresti.

Vene vaktsiin Sputnik V on Venemaa presidendi uhkus. Ta on mitu korda rääkinud, et Venemaa lõi esimesena vaktsiini, mis on osutunud nii efektiivseks, et lääneriigid ei lase seda konkurentsi kartes oma turgudele. Aga pole viga, väitis Vladimir Putin. "Kui meie vaktsiini ei taheta, siis ei taheta". Ja Venemaa hakkas oma vaktsiini pakkuma aktiivselt kõikidele riikidele, kes seda soovivad.

Nüüd selgub aga, et vaktsiini ei jätku oma kodanikele. Vähemalt paljudes regioonides tekkis tõeline nõukogudeaegne defitsiit ja teisipäeval tuli uudis, et Vene tervishoiuministeerium loobus plaanist vaktsineerida 60 protsenti elanikkonnast. Uus soovnumber on 30-35 protsenti. Number 60 protsenti jääb, aga sinna sisse arvestatakse ka läbipõdenud, et saavutada karjaimmuunsus.

Üldiselt võib öelda, et kolmapäevane üritus presidendi osavõtuga näib kui riigiduuma valimiskampaania peamine osa. Valimised toimuvad 19. septembril ja vaevalt valmiste järel parlamendi koosseis radikaalselt muutub.

Kremlis juba otsustati, et Ühtne Venemaa peab oma enamuse säilitama. Selleks on kaks viisi: sundida oma toetajaid hääletama ja teha nii, et oponendid ei tuleks valima. Viimane eesmärk lahendatakse "edukalt" – mitte ükski opositsiooniline kandidaat ei ole valimistele lubatud. Seega umbes 20 protsenti venemaalasi, kes suhtuvad praegusesse võimu kriitiliselt, ei leia valimissedelil sobivat kandidaati.

Probleem on praegu selles, et valimistele ei viitsi minna Ühtse Venemaa toetajad ega ka need, kes pole veel otsustanud. Kõigile on selge, et Ühtne Venemaa võidab niikuinii. Just nendega suhtleb praegu president. Just neile lubab taas teha remonti, parandada teid, tuua gaasi. Ja just neid kodanikke palub ta endid vaktsineerida. Aga siiani ei öelnud Vladimir Putin avalikult, mis vaktsiini ta ise sai. Kolmapäeval selgus – ikka Sputnik! Ja oma otseliini lõpus soovib president kõigile tugevat tervist.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.