Harri Tiido: Venemaa venelaslikkuse ja ajaloo kaitsest
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Venemaa võitlus vaenuliku lääne vastu, mida ei nähta enam 20. sajandi pärandina, vaid pika ja katkematu teljena alates keskajast tänapäevani.
Venemaa peatsete duumavalimiste tulemus on suures plaanis küll ennustatav, kuid valimiste eel on siiski patriootlikku askeldamist näha. Augustis jõudsid duumasse seadusemuudatused, millega pannakse paika vene keele ja riigi ning rahvuse kuulsusrikka ajaloo suhtes vääritult käitunud tegelased.
Ivan Groznõi, Aleksander Nevski ja Stalin
Juba mõnda aega on Moskva näidanud üles talumatust Suure Isamaasõja ja selle ümber toimunud sündmuste nii-öelda väära tõlgendamise osas. Lisandunud on uued ärritused vene keele piiramisel. Valesti käituvatele välismaalastele nähakse nüüd ette sissesõidukeelu kehtestamine, kuigi seda rakendatakse juba praegu. Muudatuste turvil peaks näiteks enamus europarlamendi saadikuist saama sissesõidukeelu, sest nad võrdsustasid natsismi ja kommunismi kuriteod.
Kui seni keskendus ajalootõlgendus põhiliselt Teise maailmasõja perioodile, siis viimaste sündmuste valguses on haare laienemas kaugemale möödanikku.
Vene tsaari Ivan Groznõi ja tema kurikuulsa opritšnina puhtakspesemine on jätkunud juba mõnda aega. Kuid selle tegelase mälestuse jäädvustamisega olla võimudel siin-seal regioonides tekkinud raskusi, liiga tugev on olnud tema senine vägivaldne maine.
Kuna Ivan Groznõi pidanuks justkui tõmbama tähelepanu eemale võimude poolt paljuski rehabiliteeritud Stalini veremaiguliselt mainelt, siis oli vaja leida uus ühendav tegelane. Ehk isik ajaloos, kes koondaks vene inimesed ühtse idee ümber ja esindaks ka vene rahva ürgset erinevust läänest ning vastuseisu selle ebatervele mõjule.
Nii tõusiski esile Aleksander Nevski, kelle kultuse kehtestas tegelikult omal ajal just seesama Ivan Groznõi. Ja ka Stalin võttis vürst Aleksandri kuvandi sõja ajal kasutusele rindele minejate vaimu tugevdamiseks. Seega, kaks seni mainetroonil olnut olid sisuliselt välja pakkunud ka kolmanda.
Krimmi vallutamise aastal võeti vastu otsus tähistada võimalikult laialt Aleksander Nevski 800. sünniaastapäeva, mis langes tänavusele aastale. Üritusi ja mälestusmärke oli ja on üle Venemaa massiliselt. Midagi on selles nimistus ka meile mõeldud. Nimelt peaks sügisel valmima Peipsi järve idakaldal Gdovi rajoonis hiiglaslik memoriaal "Aleksander Nevski oma družiinaga". Kõrgust on sel taiesel 30 meetrit ja seda selleks, et teda oleks näha ka Eesti-poolselt kaldalt.
Presidendi nõunik, endine kultuuriminister ja Venemaa ajaloo puhtuse eest võitleja Vladimir Medinski on nimetanud Aleksandrit "sambaks, millel püsib rahva vaim". Medinski loeb Vene keskaega üldse "lääne-vastase infosõja eesliiniks". Seetõttu on Venemaal hakatud rääkima juba Vene uuest keskajast, aga see on eraldi teema.
Et sümboli puhtus tagada, ollakse valmis ka muude nägemuste väljajuurimiseks. Seda sai oma nahal tunda ajaloolane Sergei Tšernõšov, kes pidi uurijatele selgitama, miks ta vürsti kollaboratsionistiks nimetas. Kuigi põhjus oli selles, et vürst tegi koostööd tatarlastega ja surus omal algatusel maha läänemeelseid mässe. Nüüd jääb vaid oodata, mil moel keskaja ajaloo hindamist välisriikides karistusmeetmete määramisel hakatakse arvesse võtma.
Vene keele kaitse
Kuid uued piirangud välismaalastele puudutavad ka vene keele kaitset, kuigi meile on see teema juba aastakümneid tuttav. Varem piirdus see eelkõige Balti riikide ja seejärel Ukrainaga, kuid nüüd on asi laienenud ka seni sõbralikeks peetud Kesk-Aasia riikidesse. Kuigi probleeme oli seal Nõukogude Liidu lagunemise järel tegelikult rohkem kui meil, aga neist eelistati vaikida, et mitte SRÜ sees liigseid pingeid tekitada.
Kesk-Aasia aga ilmselt ei hinnanud Moskva vaoshoitust. Kasahastanis ja Usbekistanis otsustati näiteks minna üle ladina tähestikule. Neist esimeses on see praegu kavas aastaks 2025 ja Usbekistanis, kus algne tärmin oli mullu, on nüüd kavas asi läbi viia aastaks 2023. Neis muudatustes näeb Venemaa enese ja oma keele seisundi nõrgendamist, kuigi üleminek puudutab mitte-vene keeli.
Tänavu suvel leidis Kõrgõztanis aset kaks juhtumit, kus vene keele pärast selle kõnelejaid rünnati ja need juhtumid tõmbasid Moskvas korraliku joorupi üles. Kuigi tegelikult on Kõrgõztanis vene keel põhiseaduslikult teine ametlik keel ja võimud reageerisid mainitud juhtumitele ka ise üpris kiirelt.
Kasahstanis aga olla tekkinud liikumine sihiga nõuda kasahhi keele kasutamist vene keele asemel. Liikumise eestvedaja sai juba 50-aastase sissesõidukeelu Venemaale, Moskva meediamaastikul tõusid aga avalikkuse ette keelt kaitsma teada-tuntud tegelased, nagu Vladimir Žirinovski, Vladimir Solovjov ja muud nendesarnased.
Radikaalsemad hääled nõudsid Kasahhi põhjaalade, kui nii-öelda iidsete vene territooriumite tagasivõtmist. Krimmi näite tõttu suhtuvad Kasahhi võimud neisse ähvardustesse tõsiselt ja nende eriteenistuste väitel olla andmeid erinevate provokatsioonide ettevalmistamisest. Moskvas on kuulda nõudeid ka Kesk-Aasia töömigrantide väljasaatmiseks.
Kogu see ärritunud käitumine vene keele ja Venemaa ajaloo tõlgenduste ümber langeb kokku üldise trendiga elanikkonna ajutegevuse mõjutamiseks. Eesmärk on "sissepiiratud kindluse" mentaliteedi hoidmine ja selle raames vene rahvuslikule eripärale rõhumine.
Venemaa välisministeerium on üldiselt Kesk-Aasia suunal vaikivana püsinud, kuna sealseid liitlasi on endiselt vaja. Viimased sündmused Afganistanis on andnud neile suhetele ka uue värvingu. Ja unustada ei maksa tõika, et sealkandis konkureerib Venemaa Hiina mõjuga.
Igal juhul näikse praegu olevat kujunenud olukord, et Venemaa näeb enese võitlust vaenuliku lääne vastu mitte enam 20. sajandi pärandina, vaid pika ja katkematu teljena alates keskajast tänapäevani. Meil on seega võimalus jälgida, kuidas see meelelaad üle piiri võib loksuma hakata ja mida see tähendab Moskva edasistele suhetele muu maailmaga.
Viited lugemishuvilistele
- Зарубил окно в Европу Почему Александр Невский был выбран на роль культовой фигуры еще при Иване Грозном (novayagazeta.ru)
- Вам русским языком было сказано!. В России перед выборами вновь начали разыгрывать национальную карту. Обидчиками соотечественников назначены Казахстан и Кыргызстан (novayagazeta.ru)
- Kazakh language police trigger Russian politicians | Eurasianet
- Russia bares fangs over language in Kyrgyzstan | Eurasianet
- Оскорбительная кислота. Депутаты Госдумы решили выжигать "ненависть ко всему русскому" у казахов и кыргызов с помощью "закона против русофобов" (novayagazeta.ru)
- Историка заподозрили в оскорблении верующих за пост об Александре Невском. Интервью о создании нового культа (znak.com)
Toimetaja: Kaupo Meiel