Justiitsministeerium otsib lahendust uurimistes sideandmete kasutamiseks
Justiitsministeerium otsib lahendust, kuidas saaks kuritegude avastamiseks kasutada telefoniside kõneliikluse ja asukohaandmeid, sekkumata sealjuures inimeste eraellu. Seaduseelnõu peaks valmima suvel.
Justiitsministeeriumis kohtusid nädala alguses erinevate õiguskaitseasutuste esindajad, et arutada, millised kriteeriumid võiksid olla edaspidi telefonide ja kõneliikluse andmete säilitamise ja kasutamise aluseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Seaduste muutmise vajadus tekkis pärast paar nädalat tagasi tehtud riigikohtu otsust, mille järgi ei saa riik enam sideasutuste kogutud andmeid kuritegude uurimiseks välja nõuda, kuna andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
Sideandmeid tohib taas kriminaalmenetluses kasutada, kui seadused on Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viidud.
"On vaja tagada, et oleks võimalik saada kätte vähemalt neid andmeid kas või kohtu loal, mis on sideteenuse osutajad säilitanud sõltumata säilitamiskohustusest. See on kriitilise tähtsusega. Ja siis punkt kaks on see, et saada paika mingisugune säilitamiskohustus, mis elektroonilise side seaduses võiks olla," selgitas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner.
Kärneri sõnul on paljudes Euroopa Liidu riikides pead murtud selle üle, millised peaksid olema sideandmete sihistatud säilitamiskriteeriumid, mis aitaks kuritegusid avastada.
Need võivad olla näiteks piirkondlikud ehk andmeid kogutaks sadamatest, piiripunktidest, lennujaamadest või seotud hoopis isikutega, kui säilitataks näiteks eelnevalt karistatute sideandmeid.
Kärner lisas, et samas on keeruline prognoosida, kes võib kuriteo toime panna ja kuidas käituda siis, kui uurimist tuleb alustada kannatanust, et teha kindlaks, kus ta viibis ja kellega suhtles.
"Päeva lõpus on see ka uurija ja prokurör, kes peavad ka võib-olla kannatanu vanematele otsa vaatama ja ütlema, et jah, teie laps läks kodust ära ja me ei saa vaadata, mis masti piirkonnas tal näiteks telefon viimati oli. Ta on kadunud, sest me ei säilita, neid andmeid ei ole olemas," rääkis Kärner.
Tema sõnul on keeruline sideandmete säilitamise põhimõtteid sätestada nii, et need kedagi ei diskrimineeriks, kuid aitaks siiski kaasa kuritegude lahendamisele. Ta lisas, et eelnõu ette valmistades on oluline leida tasakaal eraelu puutumatuse ja kuritegude avastamise vahel.
Toimetaja: Merili Nael