"Eelmisel suvel tehtud [riigikohtu] kohtuotsusest lähtuvalt võttis riigikogu 2021. aasta detsembris vastu seadusemuudatuse, mille järgi saab sideandmeid edaspidi kriminaalmenetluses kasutada ainult kohtu loal. Varasemalt sai seda teatud juhtudel teha ka prokuratuuri loal," ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner kolmapäeval ERR-ile.

"Samuti tehti muudatus, et kasutada saab ainult sideandmeid, mida ettevõtted säilitavad ärilisel eesmärgil. Seadusemuudatus kitsendab ka kuritegude ringi, mille korral on sideandmete päring lubatud. Muudatused jõustusid 1. jaanuaril," selgitas Kärner.

Riigikohus otsustas 2021. aasta juunis, et kuritegude uurimiseks ei või küsida telefoniside andmeid, mida sideettevõtted peavad säilitama, sest Eestis kehtiv andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Õigusvastaselt säilitatud andmete väljanõudmisega rikutaks ka Eesti põhiseadusega tagatud õigust eraelu puutumatusele, teatas riigikohus.

Teisipäeval otsustas Euroopa Kohtu suurkoda, et sideandmete lausaline säilitamine on kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil on Euroopa Liidu õigusega vastuolus.

Õigusteadlane Paloma Krõõt Tupay ütleb, et Euroopa kohtu otsus lähtub sellest, et sideandmete lauskogumine ilma konkreetse eesmärgita on vastuolus inimese eraelu kaitsega. "Eesmärk on ära hoida seda olukorda, kus inimene tunneb, et riik teda 24/7 teda jälgib," ütles ta "Aktuaalsele kaamerale".

Kärneri sõnul teevad justiits- ja siseministeerium sideandmete säilitamise regulatsiooni edasiseks muutmiseks tihedat koostööd, "et täpsustada kehtivat õigust nii, et see võtaks senisest enam arvesse Euroopa Kohtu seisukohti".

"Diskussioonide tulemusena on tänaseks valminud ka eelnõu kavand," lisas asekantsler.

Küll aga on Euroopa Kohtu praktikas kujundatud kriteeriume arvestades keeruline leida lahendust, mida oleks praktikas võimalik rakendada ning mis samal ajal tagaks riigi julgeoleku kaitse, seda eriti oluliselt muutunud julgeolekuolukorras, ja võimaluse raskeid kuritegusid lahendada, märkis Kärner

"Ilma sideandmeid kasutamata on see oluliselt raskem ning riik on kohustatud inimeste eraelu kaitse kõrval tagama ka selle, et rasked kuriteod nagu näiteks tapmised, terrorismi- või küberkuriteod saaksid avastatud ja nende toimepanijad jõuaks kohtu ette. Eilne Euroopa Kohtu otsus kahjuks selles osas ka selgust ei toonud, milline võiks toimiv lahendus olla," ütles Kärner.

Tema sõnul on Euroopa Kohtu menetluses veel mitu eelotsustustaotlust, sealhulgas Bulgaaria ja Saksamaaga seotud menetlused, kus on küsimuse all korraga nii sideandmete säilitamine kui kasutamine.

Tupay sõnul peaksid Euroopa Liidu liikmesriigid tegema suuremat koostööd, sest sideandmete kogumisega on probleeme paljudel. "Eeldatavasti tuleks siiski Euroopa liikmesriikidel ühiselt leida teatud kriteeriumid, millest lähtuda ja mitte oodata kogu aeg tükkhaaval neid üksikuid otsuseid, mis tulevad Euroopa Kohtult."

Euroopa Kohtu teisipäevane otsus tõukus Iirimaa kohus eelotsusetaotlusest, millega Iiri kohus soovis teada, kas ja millistel tingimustel on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas elektrooniliste sideteenuste osutajatele pandud üldine kohustus säilitada liiklus- ja asukohaandmeid. Lisaks küsis Iirimaa kohus, kas liikmesriigi kohus võib olukorras, kus on tuvastatud riigisisese sätte vastuolu liidu õigusega, selle tuvastuse ajalist mõju piirata, sest see võib kahjustada avalikke huve.

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ütleb, et praegusel ajal pannakse kuritegusid enim toime sidevahendeid kasutades. Perni sõnul on praegu kohtumenetluses veel kriminaalasju, kus sideandmeid koguti enne 2020. aasta oktoobrit.

"See on kuupäev, milleni sideandmete kogumist vanadel viisidel pidas lubatavaks riigikohus, ja teine osa kriminaalasju, mida meil on kohtumenetlustesse jõudnud või jõudmas, on sellised, kus sideandmeid on kogutud pärast eelmise aasta riigikohtu lahendit," rääkis ta.