"Meie uurijate jaoks on olnud sideandmete kasutamine väga-väga oluline. See on andnud meile võimaluse uurida raskeid kuritegusid ja päästa inimesi," ütles Vaher.

Vaheri sõnul on palju kuritegusid, kus sideandmete kasutamine on uurimisel osutunud täiesti määravaks.

"Peep Talvingu ründaja kinnipidamine ei oleks olnud võimalik nii kiiresti, kui ei oleks sideandmeid. Leedu autovargad, kes on aastate jooksul kümneid autosid varastanud Eestist, nende kurjategijate kinni pidamine samamoodi. Või näiteks praegu vanainimestelt raha välja petvate kurjategijate püüdmine. See on väga-väga raske, kui sideandmeid kasutada ei saa. Ja tänaseks on need kahjud juba miljonitesse," tõi Vaher näiteid.

Vaher rõhutas, et sideandmete kasutamine kuritegude uurimisel on seni olnud selgelt reguleeritud.

"Me kasutame sideandmeid ainult raskete kuritegude uurimisel ja see käib väga karmide reeglite järgi. Näiteks uurija peab kõigepealt põhjendama seda prokurörile ja prokurör lausa kohtule. See on väga selgelt reguleeritud ja me kasutame ikkagi üldarvuna väga vähestes kuritegudes selliseid andmeid," sõnas ta.

Vaheri sõnul läheb kuritegude uurimiseks nüüd keerulisemaks ja võtab rohkem aega. "See on olukord, kus arst arvab, et inimesel on kopsupõletik, aga röntgenpilti teha ta ei saa ja see kindlasti raskendab patsiendi paranemist."

"Ma pean üsna tõenäoliseks, et ka osad kuriteod, näiteks ahistav jälitamine, jäävad lihtsalt uurimata," ütles Vaher veel.

Riigikohus otsustas, et kuritegude uurimiseks ei või küsida telefoniside andmeid, mida sideettevõtted peavad säilitama, sest Eestis kehtiv andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.