Pühapäeval tähistati Saaremaal avatud talude päeva. Aga täiesti põhjendamatult on jäänud tähelepanuta üks Saaremaa teede eripära. Nimelt, kui sõita just praegusel ajal mööda Saaremaa erinevaid teid, võite mõned kohas end tabada mõttelt, et olete justkui sattunud lillepeenarde vahele.

Siniseid, punaseid, kollaseid, lillasid, valgeid – kõike neid värvi lilli – madalaid ja kõrgeid võib Saaremaa teepervedel ja kraavides praegu õitsemas näha. Paljud mandrilt tulnud ütlevad, et Saaremaa teeservad on värvilisemad kui mandril. Isegi kaitsealused orhideed on kraavikaldaid ja teepeenraid kohati sadade isenditega kaunistamas.

"See võib olla nendele liikidele see kasvukoht, mis on alles ja kus valgustingimused on neile sobilikud. Nüüd, kui on kinni kasvanud kohad, kus varem need liigid kasvasid, ongi see teeperv väga hea ja valgusküllane koht, kus nad saavad veel hakkama," rääkis Tartu Ülikooli doktor botaanika alal Liina Saar.

Eelmisel aastal said Saaremaa teehooldajad aasta keskkonnateo  tunnustuse, et on looduskeskselt, ilma taimemürkideta  suutnud maanteede servad korras hoida ja lilleilu säästa.

"Meie eesmärk ei ole niita niitmise pärast, vaid meie eesmärk on ikkagi niita siis, kui taimestik saavutab kindla kõrguse. Ja kui me räägime teemaa aladest, siis neid me niidame kord aastas, et ei võsastuks," lausus transpordiameti Lääne teehoiu osakonna juhataja Hannes Vaidla.

Ja kui teemeestelt tihti küsitakse, et kas mõningates kohtades tihedalt kasvavad moonid on nende poolt sinna külvatud, siis vastus on eitav. Pigem on lilleseemned sellistesse kohtadesse sattunud pärast teetöid kohale veetud mullaga. Aga idee iseenesest olevat täiesti mõeldav, et mõnesse kohta tõesti lilleseemneid teepeenrasse külvata.

"Meie suureks unistuseks oleks, kui me saaksimegi teeäärtesse külvata sellised seemned, mis ei kasvagi üle 20 sentimeetri, mis on ilusad ja õitsevad ja ei peagi niitma," ütles Vaidla.