Pärnumaa madalad palgad hoiavad töötuid tööle naasmast
Pärnumaal on 3000 töötut, kellest paljud ei lähe tööle isegi siis, kui otsitakse inimest just sellisele ametikohale, mis oli tema eelmine töö enne koondamist. Põhjus on tihtipeale oluliselt suuremates hüvitistes kui Pärnumaal palka makstakse.
"Palgas ja töötingimustes ei saada kokkuleppele. Pärnu inimene soovib ka Eesti keskmist palka, aga pakutav töötasu kuni 700 eurot jääb väheks. Teine suur mure on vahetustega töö - inimesed eelistavad päevaseid tööaegu," rääkis töötkassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets.
Kui Eesti keskmine brutopalk on 1500 eurot, siis Pärnus on see 1230 eurot. "Meie inimesed ütlevad, et 1200 oleks veel vääriline palk," ütles Mets.
Metsal on koondatute soovidest palju huvitavaid näiteid: "Kui meil Pärnumaal on praegu 243 inimest, kes on varem töötanud juhi positsioonil, siis täna on sellisel ametikohal pakkuda neli töökohta, ehk siis 61 inimest kandideerivad ühele ametikohale."
Tema sõnul on koondatud juhtide seas palju endisi juhatuse liikmeid või väikeettevõtete omanikke, mis on lõpetanud tegevuse või ootele pandud, kuna ettevõttel ei läinud koroonakriisi ajal hästi.
Kuna selliste töötute koondamishüvitised võivad mõnikord olla päris suured, siis ei hakkagi nad madala palgaga tööd vastu võtma.
"Töötuna arvele tulles on tõesti erinevad hüvitised ja toetused ja teinekord on olukord selline, et kui inimesel on varem olnud üsna kõrge palk, siis ka tema hüvitis on selle võrra suurem ja ei ole alati motivatsiooni madalama tasuga tööle minna," tõdes Mets.
Ta lisas, et töötukassa ikkagi soovitab töökoht vastu võtta: "Sest iial ei tea, millal see järgmine võimalus on töökohta saada."
Kui ühel hetkel hüvitis lõpeb, siis ei pruugi enam ka seda soovitud tööd olla.
Mets tõi ka konkreetse näite: "Puutusin kokku kliendiga, kellele pakkusime kokatööd, palk oli 800 eurot. Aga tema hüvitist oli sel hetkel 1200 eurot ja ta ütles, et sellise palgaga ta tööle ei lähe - ei ole mõtet, sest hüvitis on nii suur."
Toimetaja: Mait Ots