Heikki Mäki: riik paneb keskmise palga nõudega vastutuse ettevõtja õlule

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Heikki Mäki Autor/allikas: Erakogu

Välistööjõu keskmise palga nõue ei täida oma eesmärki, vaid kasvatab töötajate ebavõrdsust ja soosib skeemitamist ning lükkab kogu vastutuse töökäsi vajavale ettevõttele, kirjutab Heikki Mäki.

Kui keskmise palga nõude kehtestamise eesmärgiks on suunata ettevõtted värbama välisriikidest kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, eeskätt ITK valdkonna jaoks, siis nende spetsialistide palgatase on kõikjal kõrgem kui praegune Eesti keskmine palk ning globaalne turg reguleerib palgataset riigi sekkumiseta ka ise.

Teisalt on keskmise palga nõue tekitanud ranged piirangud lihtsama töö tegijate hankimiseks, milleks meil Eestis inimesi lihtsalt enam ei jagu.

Töötukassa värske tööjõubaromeeter osutab taas suurele tööjõupuudusele ning seniselt jätkates kasvab lumepall hoogsalt edasi. Nii ei oska mina küll öelda, kes remondib Eestis kümne aasta pärast torud, põrandad ja autod, sest eestlasi meil selleks tööks enam ei jagu.

Võrdne kohtlemine ja sotsiaalsed garantiid

Keskmise palga nõue on tekitanud olukorra, et ettevõtja peab ukrainlasest laomehele maksma 1500 eurot, kuigi eestlastest ametikaaslaste palgatase sinna ei küüni. Ühelt poolt on ettevõtte moraalne kohustus tagada töötajate võrdne kohtlemine, "moraalne" just seepärast, et tegelikkuses keegi seda ei kontrolli. Teisalt, kui ettevõtja tõstab kõigi laomeeste palgad samale tasemele ning kui kõik teisedki ettevõtted talitavad samamoodi, siis see ei lahenda probleemi.

Vastupidi, murekoht hoopis süveneb, sest võrdsuse eesmärgil töötajate tasude tõstmisega tõuseb omakorda ka keskmine palk ning turumoonutusest tekkinud fiaskos pole ettevõtjale palju variante. Nii ongi lihtsam hankida tööjõudu kolmandate osapoolte kaudu, ise pead vaevamata, ega pole mööda hiilitud keskmise palga nõudest või kas töötajatel on olemas sotsiaalsed garantiid, sealhulgas vajadusel tasuta arstiabi.

Keskmise palga nõue moonutab tegelikku palgataset

Keskmise palga nõue moonutab lihtsamate ametite palgataset ning paneb ebaõiglasesse olukorda need ettevõtted, kellel pole tööjõuvajaduse katmiseks välistööjõu hankimisel alternatiive. Selline nõue vähendab ettevõtete konkurentsivõimet ning Eesti majanduse atraktiivsust ja investeerimiskeskkonna väljavaateid.

Kui kardetakse, et tööjõu sisseränne Eestisse toob kaasa madalad palgad, siis tegelikult praegune omamoodi sundseisus tööjõu sissetoomisega skeemitamine hoiabki palgad madalal.

Palganõude eiramiseks tulevad välistöötajad Eestisse teise Euroopa Liidu riigi töölepinguga (näiteks Poolast) või tavalise turistina, kellel pole ühegi riigi töölepingut. Eestis pakuvad aga teenust paljud vahendajad, kes ei vastuta selle eest, kuhu ja kuidas maksud makstakse või kas need üldse ära makstakse.

Ukraina laomehe toimetuleku pärast, kes teeniks Eestis kõrgemat palka kui samal ametikohal töötavad eestlased, tunneb riik justkui hirmsasti muret. Aga miks näiteks igapäevaselt oma eluga riskivate päästjate puhul sama ei tehta?

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: