Keset lämmatavat suve tundub täiesti ebaoluline, kui palju koroonaviirusesse nakatunuid täna registreeriti. Ometi peaks see just praegu meid huvitama, et sügisel ei tuleks taas seista silmitsi piirangutega. Koroonasse nakatumise näitajad ei liigu alla, vaid ülespoole.

Samal ajal kui koroonanakatumine pisitasa kasvab, on vaktsineerimine saavutanud klaaslae. Selleks, et koroonaviiruse kolmanda laine ajal ei tuleks taas hakata ühiskonda sulgema, peaks 70–90 protsenti ühiskonnast olema kas vaktsineeritud või Covidi läbi põdenud. Arvestades, et alla 12-aastaseid ei vaktsineerita, tähendab, et täiskasvanud elanikkonnast peaks saama immuunsuse rohkem kui eelmainitud osakaal.

Andmeentusiast Kunnar Kukk tegi kiire arvutuse, mille kohaselt praeguses vaktsineerimistempos saaks 70 protsenti elanikkonnast kahe doosiga kaitsepoogitud 13. oktoobriks. Ehk siis umbes koolivaheajaks, kuid ilmselt selleks ajaks on ka nakatumine sealmaal, et pärast sügispuhkust tuleb taas eneseisolatsioonide ja distantsõppe periood.

Lisaks peaks 70 protsendi vaktsineerituse tase paika vaid arvutuslikult, sest vaktsineerimistempo aeglustub. Kõik need, kes on vaktsiini soovinud, saavad selle ilmselt suve jooksul siiski kätte. Probleem on aga nende inimestega, kes ei ole võtnud vaevaks vaktsineerimisteemaga tegeleda või kes pole enda jaoks langetanud otsust.

Kolm ettepanekut

Siiani ei ole te minu suust kuulnud ilmselt ühtki uut infokildu, sest neid murekohti on ajakirjandus läbi arutanud korduvalt. Sestap suunan mõttelõnga hoopis ettepanekutele, mis võiksid aidata lahendada vaktsineerimise klaaslae probleemi. Pakungi välja kolm ettepanekut.

1. jalgsi liikuva elaniku juurde

5. juuli "Vikerhommikus" rääkis Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Svet väga sisukalt erinevatest viisidest, kuidas jõuda vaktsineerimisveenmisega venekeelse elanikkonnani. Ühtlasi märkis ta, et Lasnamäe kaubanduskeskuses toimunud vaktsineerimisalgatusse linnaosavalitsust ei kaasatud. See on päris kõnekas fakt. Vahest oleks tõhusam teha keskse ja kohaliku võimu vahel koostööd?

Kunagise lasnamäelasena tean väga hästi, et jalgsi liikuv "mägede" elanik ei käi enamasti linnaosa sees olevates suurtes kaubanduskeskustes, vaid näiteks väiksemas Kotka, Pae või Lasnamäe poes. Need on ideaalsed kohad, kus kohtuda pensionär Sveta või Vadimiga, tudengist Vassimi või üksikema Lenaga. Neile saab läheneda müügimehe kombel – teate küll neid panga ja teleteenuse müüjaid – ja pakkuda vaktsineerimisvõimalust.

Sarnase idee käis välja ka Vladimir Svet ning usun, et sellega nõustuvad ka Ida-Virumaa, Maardu, Mustamäe või mistahes taolise asumi eluoluga kursis olevad inimesed.

2. vaktsineerimisaeg kirjaga koju

Mitmes Euroopa riigis kasutatakse n-ö ette pakutud arstiaegu sõeluuringuteks. Riikides, kus seda tehakse, osaleb sõeluuringutes ka rohkem inimesi kui Eestis. Minul on sellega kogemus Rootsist, kus posti teel tuleb kaks kuud varem koju kiri, mis kutsub näiteks lapse hambaarstikontrolli või mind vähiennetuse uuringusse. Kirjas on täpne aeg ja koht, kuhu mind oodatakse ning ka andmed, kuidas seda aega muuta.

Taoline lähenemine paneb inimesele surve langetada otsus ning ühtlasi teeb tema eest ära tüütu planeerimise ja ajaotsimise töö. Mis oleks, kui saadaks vaktsineerimata Eesti inimestele koju neile planeeritud vaktsineerimisaja ja -koha?

See säästaks perearstikeskusi inimeste tagaajamisest ja kasvataks tõenäoliselt vaktsineerimistempot nende arvelt, kes pole viitsinud teemaga tegeleda. Ja annaks ka võimaluse keelduda, kui inimene nii peaks soovima. Igal juhul paneb see asjad liikuma, nagu näitab teiste riikide kogemus.

Selle soovituse juures tõstan esile aga teavitusaja pikkuse olulisust: inimene peab tõesti vähemalt kuu aega ette teadma, et seda käiku planeerida. Eesti vaktsineerimisalgatused on aga seni toimunud kuni viiepäevase etteteatamisega, mis ühtlasi põhjendab, miks need pole alati kõige edukamad olnud.

3. KOV-i sõnumilehed asjalikumaks / Kolmas soovitus puudutab samuti postkasti jõudvat teavitust.

Kui tavaline ajaleht jõuab inimeste postkasti üha harvemini, siis praeguseks pole vist kindlamat postkastitäitjat kui kohaliku omavalitsuse sõnumileht. Elades suvel kahes omavalitsuses, saan ma neli erinevat lehte.

Tallinna asumi leht kuulutab asju, mis on kas iseenesest mõistetavad, nagu see, et tuleb rannahooaeg, või siis kiidavad koolide-lasteaedade remonti ning omavalitsuse igapäevatööd. Kindlasti ei puudu ühestki numbrist linnaosavanema pilt ja kiidulaul.

Kaunis sarnane on suvekoju jõudev vallaleht, mis kiidab taas omavalitsuse töövõite ja töökangelasi.

See leht tuleb ka iga vaktsineerimata elaniku postkasti – seevastu plakat Tallinna kesklinnas nende inimesteni enamasti ei jõua. See tähendab, et too sõnumileht oleks parim viis selgitada inimestele, mis ootab meid ees, kui sügisel taas kõik haigestuma hakkame, mis eelised on vaktsineeritud inimesel, mis piirangud vaktsineerimata elanikel ning kus on selle valla inimesel kõige kergem saada vaktsineeritud või selle kohta infot. Seda infot ma maksumaksja raha eest toodetud sõnumilehest veel leidnud pole.

Vaktsineerimine vajab sihitumat ja inimkesksemat lähenemist piirkonniti ning peab arvestama inimeste harjumusi ja eripärasid. Jah, see kõik vajab raha ja tegijaid, aga ennekõike vajab see läbimõtlemist inimlikul tasandil. Vastasel juhul oleme sügisel samas kohas, kus eelmisel ja ka järgnevatel sügistel.

Muide, võrdlus gripiga on kohane: koroona-eelse aja statistika kohaselt ei haigestu suvekuudel grippi keegi, kuid koroona näib olevat aastaringne nuhtlus – praegune nakatumisnäit 100 000 elaniku kohta on mulluse oktoobri keskpaiga tasemel – ning see annab aimu, mis ootab meid ees sügisel, talvel ja järgmisel kevadel ning suvel. Ehk teema on tõsine ja vajab päriselt ka tegelemist. Praegu.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.