Seni puudutas Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem elektri-, terase-, tsemendi-, keemiatööstust ja lennundust. Nüüd tahab komisjon laiendada seda uutele valdkondadele.

"Selle paketi märksõnaks on, et selle mõju on laiaulatuslikum. Kui varem kliimaeesmärkide saavutamine käis ennekõike läbi energiasektori muudatuste, siis see pakett näeb ette muutusi tarbimises, tootmises, tootedisainis, ehituses ja teistes sektorites, nagu transport, põllumajandus, tööstus," lausus majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar.

See tähendab, et nende sektorite, näiteks transpordi kulud suurenevad.

Tallinki keskkonnaspetsialist Andrus Vaher kinnitas, et ettevõtte jaoks tähendab see kulude kasvu.

"Me täna ei tea üksikasju, et kas ja millistel tingimustel hakatakse jagama kvooti turuosalistele tasuta. Sellest sõltub ka kvoodi hind tulevikus, mida Tallink peaks hakkama juurde ostma oksjonilt," ütles Vaher.

Tõenäoliselt on kvoodikaubanduse osas küsimuse all, kui kiiresti väheneb tulevikus kaubeldavate ühikute kogus ning tasuta CO2 ühikute osakaal heitmeturul.

"Mis osas tuleb emissioonikaubanduse muutus, see kindlasti mõjutab Eesti põlevkiviõlitootjaid. Kui palju, näeme avaldatavas ettepanekus. Milline see mõju kokkuvõttes saab olema, on pika läbirääkimiste protsessi tulemus," lausus Tatar.

Ka keskkonnakaitsjad pole eeldatava paketiga täiesti rahul. Seda peetakse küll sammuks õiges suunas, kuid mitte piisavalt pikaks sammuks.

"Ei ole informatsiooni isiklike harjumuste kohta, nagu näiteks lihatarbimise vähendamine. Loomakasvatus on ka suur kasvuhoonegaaside allikas," ütles erakonna Eestimaa Rohelised aseesimees Timur Sagitov.

Sagitov märkis, et kuna Euroopa Liit annab vaid kaheksa protsenti kogu maailma kasvuhoonegaasidest, ei saa Euroopa üksi ka nende vähendamiseks palju ära teha.