Eesti kõhkleb NATO Riia keskuse rahastamises ja esindaja nimetamises

{{1626199080000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Riias asuva NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse Eesti-poolse rahastamise ja uue esindaja määramise suhtes on viimasel ajal tekkinud kõhklusi. Läti vaates on selle keskuse roll üha kasvamas, lisandub uusi riike ja asedirektori koht annab Eestile võimaluse end kõrgel tasemel rahvusvaheliselt esindada.

Strateegilise kommunikatsiooni keskus Riias sai NATO akrediteeringu 1. septembril 2014. Keskusega ühinenud riike on praegu 14, teiste seas USA, liitumas on Prantsusmaa ja Ungari ning oma eksperdi on lähetanud Singapur.

"Põhjus, miks NATO strateegilise kommunikatsiooni keskus asub Lätis, on see, et juba mõnd aega tagasi märkas Läti, et Venemaa panustab libauudiste ja infosõja metoodikale, mõjutamaks Lätit. Oli näha, et see on kasvav probleem ka teiste riikide jaoks. Seetõttu hakkas Läti selle keskuse rajamist korraldama," NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse direktor Janis Sarts.

Läti seimis leiavad nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajad, et NATO strateegilise kommunikatsiooni keskust on vaja ja selle keskuse roll ajas üha suureneb. Ja siin, Läti ühiskonnas, on arvamusliidritena selle keskuse eksperte pidevalt näha.

"NATO strateegilise kommunikatsiooni keskus tegutseb kõigi liikmesriikide, teiste seas ka Eesti jaoks. See omakorda kehtib ka Tallinnas asuva NATO küberkaitse keskuse suhtes. Seegi töötab kõigi NATO riikide vajadustest lähtudes," ütles Ainars Latkovskis Läti seimi kaitse-, siseasjade ja korruptsioonitõrje komisjonist.

Eestile kuulub NATO keskuses asedirektori koht. Paljud mäletavad veel, et selle olulise ameti saamiseks tuli Eestil seda vajadust omajagu selgitada ja tõestada. Läti panustab asukohamaana keskusse kordades rohkem kui Eesti – ligi kolm miljonit eurot kaitse-eelarvest aastas. Ja kuigi ka Eesti riigikantselei juures tegutseb nüüd oma strateegilise kommunikatsiooni keskus, on NATO keskuse roll palju laiem.

"Eesti on esindatud ja saab anda oma sisendi tuleviku sõjapidamisse. Ja mida ma mõtlen tuleviku sõjapidamise all? NATO arengu väejuhatuses üha rohkem räägitakse sellest, et lisaks olemasolevale maasõjale, meresõjale ja õhusõjale, kosmose- ja kübersõjale peame mõtlema sellele, kuidas olla valmis uuteks väljakutseteks kognitiivses võtmes ehk mõttemaailma lahinguväljal," rääkis NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse asedirektor Peeter Tali.

Eesti esindaja Peeter Tali volitusi pikendatakse nüüd juba teist korda – selle kuu lõpul saab läbi aastane pikendus ja nüüd jääb Tali uue inimese leidmiseni Riiga paariks kuuks veel.

Riigikantseleist öeldi ERR-ile, et Eestil on olemas põhimõtteline valmisolek jätkata panustamist NATO Riia oivakeskuse töösse. Hetkel käib värbamisprotsess sobiva inimese leidmiseks. "Riigikantselei on asutus, mis veab Eestis eest strateegilise kommunikatsiooni alaseid tegevusi ehk riigikantselei on see üks keskne struktuuriüksus, mis vastutab strateegilise kommunikatsiooni kui valdkonna tegevuste eest terve riigi vaates. Meile on oluline, et sinna on tööle suunatud Eesti erinevate asutuste eksperdid, mitte ainult riigikantselei ametnikud," märgiti saadetud kommentaaris.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: