Eesti oli kümne aasta eest üks seitsmest strateegilise kommunikatsiooni keskuse asutajast. Peagi lõpetab seal oma ametiaja järjekordne Eesti esindaja, asedirektor Einar Linn.

"Keskus toob hetkel kokku eksperte 18 riigist, sel aastal on veel mõni lisandumas. Ekspertide hulk, kes meil kohapeal oma teadmiste ja taustadega on, järjest suureneb. Meil on üksteiselt õppida. Ja ma arvan, et Eesti roll on ka selles, et meist on palju kehvemal järjel riike, me saame siin näidata eeskuju. Eesti on olnud tark tellija. Tellimusi on tulnud keskuse tööplaani nii kaitseväe poole pealt kui ka erinevatelt ministeeriumidelt. Ja juba enne NATO ametlikku Stratcom'i doktriini, mida meie keskus välja töötas ja mis praeguseks on värskelt jõustunud, testiti Eesti kaitseväe kommunikatsiooni vastavust sellele doktriinile ja viidi sisse muudatusi," rääkis Linn.

Lätis on NATO strateegilise kommunikatsiooni keskust ka igapäevaelus päris tihti kuulda, sest selle keskuse juht Janis Sarts on üks olulisemaid arvamusliidreid küll Ukrainas käiva sõja, küll julgeolekupoliitika, küll Venemaa arengute teemal. Sartsi seljataga on suur rahvusvaheline meeskond, kes selles keskuses töötab.

"Infosõda on väga tähtis sõja osa. Venemaa jaoks on see üks eelistatumaid võtteid. Loomulikult me kõik üritame omaette selle vastu võidelda, olgu hästi või halvasti. Kuid kõige tugevamad oleme siis, kui peame seda võitlust koos, kui õpime teineteiselt. See ongi meie keskuse eesmärk. Meile on antud aega mõelda. Aitame arendada ühist tegevust, pakume uusi ideid," selgitas Sarts.

Riias valmib kuni paarkümmend raportit aastas. Ja kuigi nende tulemused ei selgu päevauudistega samas rütmis, on nende taga tõenduspõhine materjal ja trendid, mis võimaldavad keskusega liitunud riikidel teha oma plaane.

"Venemaa investeerib oma infoalasesse mõjutustegevusse massiivseid summasid, miljardeid ja miljardeid. Ja mitte rublades mõõdetuna, vaid ikka eurodes või dollarites. Iga aastaga on see läinud suuremaks. Loomulikult pole see suunatud ainult meie vastu – Eesti või Balti riikide või lääne vastu –, vaid Venemaa on hästi aktiivne ka Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Aasias," rääkis Linn.

"Venemaa majandus on ümberkujundatud sõjaaja majanduseks ja seisukoht, et sõda tuleb ühel või teisel moel jätkata, pole muutunud," tõdes Sarts.

Peagi selgub keskuse vahendusel, milliseid tehisintellekti tööriistu on juba olemas. Läti huvi on keskust laiendada.

"Kuidas neid uusi lahendusi ja võimalusi kasutavad ära meie vastased ja kuidas me samal ajal saaksime neid ise paremini ära kasutada oma sõnumite tulemuslikumaks levitamiseks. Sellega seoses on Läti praegusel hetkel arutamas lausa valitsuse tasemel, et laiendada keskuse mandaati tehisintellekti uuringute veelgi suuremaks läbiviimiseks. See võib tähendada, et ühel hetkel annab Läti valitsus juurde nii töökohti kui ka raha uuringute läbiviimiseks. Ja võib tähendada ka keskuse nime muutmist," selgitas Linn.

Hoolimata NATO-sisesest koostööst on riigid siiski erinevad ning strateegilise kommunikatsiooni või sellega seotud infooperatsioonide suhtes ühist arusaama kujundada on keeruline, näitab keskuse kogemus. Nii kulus ühise doktriinini jõudmiseks neli aastat.