Keskkonnaamet soovib õigust kasutada metsas järelevalveks kaameraid

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Valvekaamera. Autor/allikas: ERR

Keskkonnaamet loodab kaamerate abil piirata nii salaküttimist kui ka neid inimesi, kes loata Piusa koobastesse ronivad ja nahkhiirtele ohtu kujutavad.

Kui politseile on avalikku kohta seatud kaamerad igapäevane töövahend, siis keskkonnaametil nende kasutamiseks õigust pole. Hiljuti kooskõlastusringile saadetud seaduseelnõu tooks muutuse. Keskkonnaameti uurimisosakonna juht Rocco Ots selgitas ERR-ile, et kaameraid läheb vaja nii pahategude ennetamiseks kui ka rikkumiste tõendamiseks.

"Sest kõik, mis on pildis, on oluliselt selgem, kui mingi sõna-sõna vastu olukord," ütles Ots ning lisas, et kaamerad aitaks ka ameti ressursse paremini kasutada. "Teadupärast keskkonnajärelevalves ei ole nii palju inimesi, et saaks igasse metsatukka panna kedagi valvama."

Ka kaameraid ei soovi amet iga puu otsa riputada. Küll aga on tarvis lahendada konkreetseid probleeme. Näiteks sigade Aafrika katku pärast on meil metssigade söötmine rangelt reglementeeritud ja kõik söödakohad peab keskkonnaametis registreerima. Ometi leitakse registreerimata söödakohti nii riigi- kui ka erametsadest.

"Ei ole ainult kooliõpilased, kes sinna vihtasid toovad, vaid ka on inimesi, kes kasutavad ametlikke või mitteametlikke söödaplatse varitsuskohana ja salakütivad seal loomi," märkis Ots.

Kusjuures registreerimata söödaplatse on viimasel ajal juurde tulnud. Rocco Ots pakub, et pandeemia on andnud inimestele pahanduste tegemiseks rohkem vaba aega.

Seadusemuudatus lubaks kaameraid seada ka looduskaitsealadele. Rocco Otsa sõnul on seal, kuhu ei tohi minna autoga ja kindlasti ka seal, kuhu ei tohi üldse minna, vastavad märgid. Kui märk hoiataks ka kaamera eest, võiks see inimesi distsiplineerida, usub Ots.

"Ja kui inimene, kes oma autoga sõidab sellest märgist mööda ja ei pane tähele ka silti, et seal kaamera on, siis ta peab aru saama, et ta ka vastutab selle eest, sest autonumbri järgi on võimalik inimene tuvastada," sõnas Ots. "Need samblikud või kaldapealsed on niivõrd õrnad, et neid on väga lihtne hävitada."

Loata koopasse roniv inimene võib tappa nahkhiiri

Hoopis rumalalt käituvad inimesed Piusa koobastes. Teatavasti on seal külastuskeskus, kust avaneb vaade suurde koopasse. Kuid külastuskeskuse juhi Kristina Maisi sõnul on piirkonnas veel mitu auku, kust mõningase vaevaga teistesse koobastesse pääseb.

"Ja need augud on kõik lahti puhtalt selle pärast, et kui need kinni panna, siis kaob nahkhiirtel koopasse ligipääs," märkis Mais.

Aukude ees on metalltarad ja hoiatavad sildid. Ometi leidub pea iga kuu seltskondi, kes ööpimeduse varjus valesse koopasse ronivad.

"Mõnikord on ainult üks perekond, mõnikord on terve sõpruskond, kuidas kunagi," sõnas Mais.

Kristina Mais selgitas, et esiteks on uljaspeade tegevus ohtlik. Kuni 100 aasta vanustes koobastes võib iga hetk midagi variseda. Teiseks segavad uitajad septembrist aprillini talvituvaid nahkhiiri.

"Nahkhiired koguvad sügisel enda talverasva kokku, lähevad koopasse magama ja nende pulss läheb hästi madalale," rääkis Mais. "Ja kui nad keset talve üles äratada, siis nad kasutavad kogu energia ära, mis neil talletatud on. Ja tänu sellele nad hukkuvad."

Lisaks läinud aastal rajatud metallaedadele seadis Eestimaa looduse fond koopasuude ette oma kaamerad. Neid kaameraid jälgib ka ka turvafirma.

"Neil on tehtud omakorda leping inimesega, kes väljakutsele reageerib," ütles Mais. "Ja reageerivad ka keskkonnaamet ja kohalik piirivalve Piusa kordonist. Nemad jõuavad üldiselt kõige kiiremini kohale sinna."

Kristina Mais tõdes, et asjade niisugune korraldus võtab siiski pisut liiga kaua aega. Ka Rocco Ots ütles, et keskkonnaameti enda kaamerad aitaksid hulga kiiremini reageerida. Lisaks oleks kaamerapilt ka tõendina kindlam.

"Kui seal on kellegi teise kaamerad, siis võib juhtub, et on probleeme selle menetluslikul kasutamisel," sõnas Ots.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: