PPA arendusosakonna teenuse omanik Aivar Krupp ütles ERR-ile, et politsei haldab ainult neid avalikke kaameraid, mis on ameti süsteemis või millele amet ligi pääseb. On ka kohalike omavalitsuse kaameraid, millele politsei ligi ei pääse ja mille kasutamiseks pole PPA-l ka koostöölepingut.

"Kui numbritest rääkida, siis PPA võrgus on üle riigi 1600 avaliku ruumi kaamerapilti ja kõige suuremas kohalikus omavalitsuses Tallinnas on 645 kaamerat," lisas Krupp.

Ta selgitas, et praeguse praktika järgi paigaldatakse kaamerad piirkondadesse, kus politsei või ka omavalitsus ise on näinud õigusrikkumiste hüppelist kasvu.

"Siis on kaks varianti: kas kohalik omavalitsus teeb ise PPA-le ettepaneku sinna paigaldada avaliku ruumi kaamera või on ka vastupidi, kus PPA teeb kohalikule omavalitsusele omakorda ettepaneku mingisse teatud piirkonda paigutada avaliku ruumi kaamera. Koostöös kohaliku omavalitsusega eelkõige just rahastamise poole pealt on praegu meil praktika selline, kus kohalik omavalitsus paigaldab kaamera, maksab sidekulud ja annab siis lepinguga pildi PPA-le üle," rääkis Krupp.

Tema sõnul on avaliku ruumi kaamerate arv muutuv, näiteks võib mõnes piirkonnas kaamerate vajadus kaduda.

Kui andmekaitse inspektsiooni juhendi järgi on praegu avaliku korra tagamisel kujunenud olukord, kus mõnes omavalitsuses katab kaameravalve pea terve omavalitsuse territooriumi, siis Krupp sellega ei nõustunud.

"Ma andmekaitse inspektsiooni väidet ei oska väga täpselt kommenteerida. Küll aga ma saan öelda seda, et vastupidi, täna väiksemates kohalikes omavalitsustes ei ole kaameraid nii palju, et saaks väita, et terve kohaliku omavalitsuse haldusterritoorium on kaameratega kaetud. Vastupidiselt Tallinna linnale, kus see kaamerate võrgustik ja maht on suurem kui väiksemates kohalikes omavalitsustes," sõnas ta.

Krupp märkis, et omavalitsustes on alasid, mida avalikud kaamerad ei kata, seda eelkõige seetõttu, et neis piirkondades pole selleks vajadust olnud.

Tulenevalt korrakaitseseadusest tuleb avalikku ruumi paigaldatud kaamerast ka elanikke teavitada. Krupp selgitas, et selleks paigaldatakse piirkonda kaamera märgistusega infotahvlid.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul võiks avalike kaamerate paigaldamist ennetavalt kogukonnaga läbi arutada. Krupi sõnul toetab PPA uute kaamerate ja olemasolevate kaamerate hindamise soovitust. Samas on tema sõnul oht vastuolude tekkimiseks.

"Ei saa olla olukord, kui PPA ja kohalik omavalitsus on näinud, et antud piirkonnas on kõrgendatud oht või oht süütegusid toime panna, siis me võtame kogukonnaga ühendust ja kogukond 100-protsendiliselt on vastu, et ei, me ei pane sinna kaamerat. Siis tekib vastuolu. Küll aga iga kogukonna kaasamine avaliku ruumi või avaliku ruumi turvalisusesse on igati tervitatav."

Õiguskantsler Ülle Madise saatis justiitsminister Madis Timpsonile (RE) märgukirja, milles ütleb, et kaamerate kasutamise ja isikuandmete töötlemise regulatsiooni tuleks täpsustada ning riigikogu poolt kinnitada. ERR-ile antud intervjuus selgitas Madise, et inimestele peab jääma võimalus mitte olla kogu aeg kaamerate vaateväljas ning salvestatud. Samas ütles ta, et kõigil on õigus oma vara kaitsele ning tihti kasutatakse selle tarbeks kaameravalvet.