"Seni on Eesti mandaat piiritletud vaid tegevusega Malis," ütles kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Kadi Silde, kelle sõnul ei anna see meie üksustele piisavalt paindlikkust. "Seetõttu oleme järgmise aasta mandaadiks küsinud ka seda, et meie üksus saaks vajadusel liikuda Nigeri territooriumile, et järgneda sinna terroristlikele võitlejatele."

Eesti eriväelased teenivad Malis Prantsusmaa juhitud operatsiooni Barkhane raames loodud sihtüksuses Takuba ridades. Eriväelaste kõrval osaleb Barkhane'is ka tavaväljaõppega kaitseväelasi – kokku on Eestil selle operatsiooni koosseisus Malis kuni 95 kaitseväelast.

Lisaks teenib Malis Eesti kaitseväelasi ka teistel rahuoperatsioonidel. Kuni neli väljaõppeinstruktorit ja staabiohvitseri osaleb Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM ning kaks staabiohvitseri ja analüütik ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA.

Prantsusmaa on küll teatanud plaanist Barkhane järgmisel aastal lõpetada, kuid Takuba tegevust lubatakse jätkata. Mistõttu pole ka teada, kas ja kui palju Eesti jalaväelasi piirkonnas vajatakse.

Sestap on pisut eriline ka eelnõu, millega kaitseministeerium tuleva aasta Mali-operatsiooniks riigikogult mandaati küsib. Eelnõu järgi peaks Prantsusmaa juhitud operatsioonile alles jääma 75 meie kaitseväelast. Aga kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri sõnul võib see arv veel väheneda.

"Kuna operatsioon on muutumises, siis oleme hetkel Prantsusmaaga konsultatsioone pidamas, missugused on täpsed võimevajadused edaspidiseks. Ja seepärast võib ka Eesti panuse iseloom ja suurus muutuda," selgitas Silde.

Prantslased ise plaanivad oma seni umbes 5000-pealist kontingenti umbes poole võrra vähendada.

Barkhane'il osalevad eestlased ka lahingutes

Järgmisel aastal lähetab Eesti oma kaitseväelasi missioonidele Iraaki, Liibüasse, Mosambiiki ja Itaaliasse. Igal missioonil on erinevad ülesanded, kuid peaasjalikult on ikkagi tegemist nõustamise, õpetamise ja staabitööga. Malis Barkhane´i operatsioonil on aga tõenäosus lahingusse sattuda suurem.

Riigi põhjaosas Nigeri jõe ääres ja oluliste teede ristmikul on umbes 50 000 elanikuga Gao linn. Sealse lennuvälja kõrval asub üks piirkonna olulisemaid sõjaväebaase. Alates 2018. aastast kaitsevad baasi teiste seas Eesti jalaväelased.

Näiteks läinud nädalal proovisid valitsusvastased üksused baasi kaudtulega tabada. Pärast seda üritas baasi tungida kahtlane sõiduk, aga meie kaitseväelased hoidsid pahanduse ära.

Eesti jalaväelaste töökohast umbes kilomeetri kaugusel on pisut väiksem Mali armee baas, kus teiste seas treenib kerge kaugluure kompanii (ULRI). Selle kompanii väljaõpetamine on usaldatud meie erioperaatorite kätte, kes tegutsevad Malis läinud aastal asutatud sihtüksuse Takuba ridades. Kuna prantslased on kinnitanud, et Takuba jääb hoolimata Barkhane'i lõpetamisest alles, peaks tööd jaguma ka meie eriväelastele.

Mali relvajõudude kompanii iga rühma õpetab välja kaks kuni kuus Eesti kaitseväelast. Peale selle on meie eriväelased hakanud välja õpetama kohalikke instruktoreid, kes saadud teadmised oma keeles edasi annavad.

Aga Takuba raames tehtav väljaõpe pole päris tavaline drillimine, vaid nende samade võitlejatega käiakse ka lahingus.

"Põhieesmärk on ikkagi see, et need Mali üksused suudaks operatsioone edaspidi läbi viia ka iseseisvalt, mistõttu me ei tee nende eest tööd ära," ütles Silde. "Aga vajadusel muidugi neid Mali üksusi julgestatakse, toetatakse ja sekkutakse ise ka operatsioonidesse."

Eriväelaste operatsioonidest kuigi tihti pressiteateid ei saadeta. "Liialt detailidesse minemata on need ikkagi reaalsed operatsioonid relvastatud mässuliste ja terroristlike rühmituste vastu. See tähendab ka kineetilisi operatsioone," täpsustas Silde.

Tarvis on ka Nigerisse pääseda

Paljudeks ülesanneteks peavad meie erioperaatorid koos prantslaste ja kohalike võitlejatega liikuma umbes sada kilomeetrit lõunasse, sinna, kus keset kõrbe saavad kokku Mali, Nigeri ja Burkina Faso piirid.

"Eks need terroristlikud rühmitused kindlustavad ennast seal, kus on seda võimalik teha. Ehk, kus riigivõim on nõrk, kus relvajõud on olnud nõrgemad," ütles Silde. Pealegi on kolme riigi kohtumispaik mugav neile, kes soovivad ilma takistusteta ühest riigist teise liikuda.

Silde lisas, et seni on meie üksusele antud pigem niisuguseid ülesandeid, kus ohtu Nigeri territooriumile kanduda pole. "Nüüd siis nende tegutsemisvabadus ja kasutamise paindlikkus suureneb," sõnas ta.

Reeglina kinnitab riigikogu järgmise aasta välismissioonide mandaadid septembris või oktoobris.

2022. aasta eelarves on kaitseväe tegevuskuludeks operatsioonil Takuba kavandatud 7,3 miljonit eurot.