"Prantsuse relvajõud ei lahku Malist ning Prantsusmaa on jätkuvalt Malis ja Saheli piirkonnas  täielikult kaasatud," öeldakse saatkonna kommentaaris reedel ERR-is avaldatud tõlkeartiklile ajalehest Times, kus väideti Prantsuse vägede väljumist sellest Aafrika riigist.

Saatkond rõhutas, et Prantsusmaa on teatanud üksuste ümberpaigutamisest Sahelis, et viia täide Saheli piirkonna riikide ehk Mali, Mauritaania, Nigeri, Tšaadi ja Burkina Faso soovid kooskõlastatult Malis osaleva rahvusvahelise kogukonnaga. See on vajalik selleks, et kohaneda praeguste ohtudega ning aidata areneda Lääne-Aafrika riikide relvajõududel, mida õpetab välja Euroopa Liidu sõjaline missioon EUTM ja seda ÜRO missiooni MINUSMA toetusel.

"Selles valguses toimub kõigepealt ja esialgselt kolme Malis asuva Prantsuse baasi  järkjärguline üleandmine Mali relvajõududele MINUSMA Prantsuse relvajõudude toetusel. Seevastu jätkavad Prantsuse relvajõud tegutsemist kahes teises baasis, kus nad tugevdavad oma ressursse eelkõige varustuse osas. Samas paigutab Prantsusmaa terrorismi-vastase võitluse kontekstis osa oma kohalolekust ümber "kolme piiri" piirkonnas, kus ühinevad Mali, Nigeri ja Burkina Faso piirid," lisas saatkond.

Saatkonna teatel on hetkel on Malisse lähetatud 5100 Prantsuse sõdurit ning eesmärk on vähendada kontingendi suurust kooskõlas Saheli riikidega 2023. aastaks 2500 sõdurini.

Prantsusmaa esindus Eestis rõhutas ka soovimatust näha Malis tegutsemas Vene erasõjakompaniid Wagner, mis väidetavalt võib asuda Malis tegutsema lahkuvate Euroopa vägede asemel.

"Võime kinnitada, et Prantsusmaa nagu ka rahvusvahelise üldsuse partnerid, kõik me toetame südamest  viit  Saheli piirkonna riiki, võitlemaks terrorismiga ja  taastamaks nende riikide julgeolekut, tugevdamaks nende haldust ja majandusarengut ja  sotsiaalseid väljavaateid.  Prantsusmaal ja  kaasatud partneritel (Sahel, EL, ÜRO), on sama veendumus, et need eesmärgid ei sobi kokku selliste eraettevõtega nagu Wagner," teatas saatkond.

Euroopa liitlaste pühendumust Mali operatsioonile kinnitas ka Eesti kaitseministeerium, mis viitas reedel ERR-ile saadetud kommentaaris, et et Prantsusmaa vägede vähendamisest Sahelis andis Prantsusmaa president teada juba suvel. "Seega on tegemist teada oleva ja plaanitud vägede vähendamisega, mis ei ole seotud spekulatsioonidega Mali üleminekuvalitsuse ja Venemaa eraturvafirma võimaliku koostöökokkuleppega. Meile tänaseks teadaolevalt ei ole sellist koostöölepet sõlmitud," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli.

Malis on Eesti kaitseväe suurim välismissioon, seal tegutseb Prantsusmaa juhitud operatsiooni Barkhane, Euroopa Liitu ´väljaõppemissiooni EUTM ja ÜRO rahuvalvemissiooni MINUSMA raames kokku umbes 100 Eesti kaitseväelast.

Kaitseminister Kalle Laanet on öelnud, et kui Mali valitsus sõlmib kokkuleppe Wagneri palgasõdurite riiki lubamiseks, lahkub Eesti sellest riigist. Sama on öelnud ka mitme teise Euroopa riigi juhid.

Põhja-Aafrika Saheli piirkond langes kaosesse, pärast seda kui Liibüas kukutati diktaator Muammar Gaddafi režiim. Piirkonnas tegutsevad aktiivselt fundamentaalsed islamistid.