Euroopa Liidu sõjaline partnerlusmissioon Nigeris (EUMPM Niger) käivitati 20. veebruaril 2023. See on mitte täidesaatev missioon strateegilise eesmärgiga arendada Nigeri relvajõudude võimekust, et need suudaks paremini ohjeldada terroristlikke rühmitusi ja kaitsta kohalikke elanikke.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on EUMPM Nigeris osalemine Eestile oluline, et rõhutada oma panust 2022. aasta märtsis vastu võetud Euroopa Liidu strateegilises kompassis heakskiidetud eesmärkide täitmisel, kus kriisiohjel on oluline roll. Missioonil osaledes panustab Eesti EL-i liikmesriikide julgeoleku tagamisse ning aitab seeläbi kaasa Euroopa lõunasuunaliste väljakutsete ja ohtude, nagu terrorismi levik ja massiränne, lahendamisse nende tekkekohas.

"Arvestades Saheli prioriteetsust nii Prantsusmaale kui mitmele teisele Euroopa Liidu olulisele liikmesriigile nagu Hispaania, Saksamaa, Itaalia ja Portugal, demonstreerib Eesti panustamine EUMPM Nigerisse vajalikku solidaarsust erinevate julgeolekumurede adresseerimisel. Lisaks võib EUMPM Niger olla ainus formaat, milles Eestil oleks võimalus lähiperspektiivis säilitada operatsiooniline koostöö Prantsusmaaga Aafrikas," öeldakse kaitseministeeriumis koostatud seletuskirjas.

Prantsusmaa on NATO ettenihutatud vägede (eFP) algatuse raames Eestisse paigutatud lahingugrupi raamriigi Suurbritannia kõrval teine olulisem riik, mis oma vägedega Eesti kaitsmisse panustab.

Eesti soovib 2024. aastal saata Nigerisse missioonile kaks staabiohvitseri, kuid ametikohtade täpsemad ülesanded selguvad mitte enne kui 2023. aasta oktoobris toimuval Euroopa Liidu sõjaliste operatsioonide väeloomekonverentsil. Mandaati taotleb ministeerium siiski kuni viie kaitseväelase lähetamiseks.

Nigeri missiooni otsuse tegi EL Nõukogu 12. detsembri 2022 pärast 30. novembril 2022 Nigeri valitsuse saadetud kutsekirja laekumist.

Eesti kaitseväelased olid erinevate missioonide raames Nigeri naaberriigis Malis alates 2013. aastast, kuid nad toodi sealt välja hiljemalt eelmise aasta novembris. Kaks aastat tagasi esitas kaitseministeerium soovi, et Malis teenivate Eesti eriväelaste mandaati laiendataks ja nad saaks vajadusel loa ka Nigeri piiri ületada, kuna see aitaks võidelda terroristidega, keda riigipiir ei peata.

Niger sattus suurema tähelepanu alla pärast Mali kaotamist Wagnerile

Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleneb Euroopa Liidu soov luua Sahelisse uus sõjaline missioon piirkonna keerulisest poliitilisest ja julgeolekuolukorrast. Viimastel aastatel saanud Sahelist Lähis-Ida asemel terrorismi kasvulava, millele on aidanud kaasa Aafrika riikide halvenevad majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed tingimused, mida terroristlikud rühmitused liikmete värbamisel osavalt ära kasutavad.

Sahelis on aset leidnud 43 protsenti kogu maailma surmaga lõppenud terrorirünnakutest ja eriti halb on olukord Malis ja Burkina Fasos, kus terrorismi põhjustatud surmad kasvasid 2022. aastal vastavalt 50 protsenti ja 56 protsenti. Burkina Fasost on saanud kogu Saheli regiooni terrorismi leviku epitsenter, sest hinnanguliselt ligi 40 protsenti riigi territooriumist on terroristlikke organisatsioonide kontrolli all.

Olukorra halvenemise põhjuseid võib suuresti otsida Malist, kuna sealse hunta aina tugevnenud suhted Wagneriga ning vaenulik suhtumine nii Prantsusmaasse kui tema liitlastesse muutis Prantsusmaa juhitud operatsioonide jätkamise sõjaliselt, poliitiliselt ja õiguslikult võimatuks.

Selle tõttu tekkisid mitmesse riigi piirkonda julgeolekuvaakumid, mida ei suutnud või ei tahtnud täita Mali relvajõud ega eraturvafirma Wagner palgasõdurid. Venemaa tegutseb Wagneri palgasõdurite näol aktiivselt juba aastaid Kesk-Aafrika Vabariigis, Malis ning tegevust üritatakse alustada ka Burkina Fasos.

Euroopa Liidu väljaõppemissioonidel Kesk-Aafrika Vabariigis ning Malis on Vene mõjutustegevuse tõttu missioonide põhiülesanne ehk kohalike relvajõudude väljaõpe peatatud. Malis jätkab Euroopa Liidu väljaõppemissioon EUTM Mali küll osaliselt nõuandva tegevusega, kuid missioonil puudub võimekus Malis valitseva ebastabiilsuse vähendamiseks.

Sahelist tulenevad ohud nagu terrorism ja massiränne on Prantsusmaa ning mitme teise Euroopa Liidu lõunariigi nagu Hispaania, Itaalia ja Portugal üheks suurimaks ning vahetuimaks julgeolekumureks. Väljaõppemissiooni EUTM Mali ei soovita veel sulgeda, kuid liikmesriikide üleselt on aru saadud, et Malile on vaja leida terrorismivastase võitluse jätkumiseks alternatiive, et pidurdada Saheli julgeolekuolukorra edasist halvenemist.

Niger esitas Euroopa Liidule kutse

Koostöö Nigeriga sobib julgeolekuolukorra stabiliseerimise operatsiooniks hästi, sest Niger on võrreldes teiste piirkonna riikidega poliitiliselt stabiilne. Viimane riigipööre toimus Nigeris 2010. aastal, aga alates 2011. aastast on riiki juhtinud vabade valimiste tulemusena sündinud demokraatlikud valitsused. Niger on näidanud ka üles soovi ja tahet julgeolekuolukorra parandamiseks, mille tõestuseks on valitsuse saadetud kutsekiri Euroopa Liidu missiooni käivitamiseks.

Nigeri jaoks on missioonil tähtsaimateks elementideks väljaõpe, varustus ja infrastruktuuri arendamine. Missioon põhineb kolmel sambal: 1) Nigeri relvajõudude tehnikute väljaõppekeskuse  üles ehitamine; 2) Nigeri relvajõududele spetsiifilise väljaõppe andmine, mis põhineks mobiilsetel ajutiselt Nigeris asuvatel väljaõppemeeskondadel; 3) Nigeri relvajõududele uue side- ja juhtimistoetuse pataljoni  loomine, millega loodetakse alustada 2023. aasta novembris.

Missioonile lisandub ka 70 miljoni euro väärtuses Euroopa Rahurahastu nii surmavaid kui mittesurmavaid abimeetmeid. Missiooni peakorter asub Nigeri pealinnas Niamey's ning esialgu osaleb missioonil kõigest 16 tegevväelast kuuest erinevast riigist (Saksamaa, Prantsusmaa, Rumeenia, Itaalia, Kreeka ja Hispaania). Missiooni ülem on Itaalia kolonel Antonio D'Agostino. Missioon hakkab erinema varasematest Euroopa Liidu väljaõppemissioonidest.

Missiooniplaani alusel peaks missiooni isikkoosseis kasvama maksimaalselt kuni 80 tegevväelaseni. Missiooni väike jalajälg ning vähene nähtavus on taotluslik, sest Euroopa Liit on mõistnud, et terrorismivastane võitlus peab jätkuma varasemast erineval kujul. Lisaks väiksemale jalajäljele ja nähtavusele keskendutakse Nigeri puhul sõjalisele partnerlusele, mis tähendab, et Euroopa Liit lähtub oma tegevuses täielikult Nigeri soovidest ja vajadustest.

Lisaks Nigeri relvajõudude sõjalisele väljaõppele ja nõuandvale tegevusele pööratakse suurt tähelepanu strateegilisele kommunikatsioonile ja desinformatsiooni vastasele võitlusele, mille olulisus on Vene suuremahulise mõjutustegevuse valguses veelgi kasvanud. 

Niger on Malist idas paiknev Aafrika riik, mille pindala on 1,27 miljonit ruutkilomeetrit ja kus on umbes 25 miljonit valdavalt moslemist elanikku. Suures osas Sahara kõrbes paiknev ja Nigeri jõe järgi nime saanud riik on üks maailma kõige vaesemaid, selle majandusest moodustab suurima osa põllumajandus ja karjakasvatus, kuid riigis on ka väga suured uraanivarud.