Rakendusviroloogia professori Andres Meritsa sõnul on uuringud seni näidanud, et koroonaviirus muteerub kiirema paljunemise suunas, kuid seni on kõik tüved allunud eelnevast läbipõdemisest ja vaktsineerimisest saadud immuunsusele.

Venemaale jõudnud gamma tüvi sai tuntuks juba eelmisel sügisel, tekitades Brasiilias Amazonase osariigi pealinnas tugeva viirusepuhangu. Meritsa sõnul on sellel tüvel võrreldes meil domineeriva deltaga suurem võime minna üle eelnevast immuunkaitsest, kuid gamma tüve levikuefektiivsus on tunduvalt väiksem. Seni on Eestis tuvastatud üheksa gamma tüve juhtumit.

"Praegu tundub, et gamma tüvi on ka Lõuna-Ameerikas piiratud. Lambda tüvi võtab ilmselt üle ja Euroopas ja ka Eestis ei pääsenud gamma tüvi kunagi levima, sest see ei levinud niisama efektiivselt kui alfa tüvi," lausus Merits.

Arvatakse, et Lõuna-Ameerikast USA-sse jõudnud lambda tüvi võib levida sama hästi kui praegu meil domineeriv delta tüvi. Nagu teisedki tüved, allub ka lambda vaktsiinidele. Lambdat Eestis leitud ei ole.

Kuni Eestis ei ole vaktsineeritus ühtlane, oleme me vastuvõtlikud kõikidele võõrtüvedele, on ühel nõul nii teadusnõukoja juht Irja Lutsar kui ka Merits.

"On olemas gruppe, kus vaktsineerituse tase on väga madal. Efektiivselt levivad tüved, nagu näiteks delta, on meile veenvalt näidanud, et sellele ei tekita mingit probleemi levida laste seas, kus isegi pole võimalik vaktsineerida, sest puudub olemasolev vaktsiin," ütles Merits.

Seda, et viirus lastelt täiskasvanutele üle kanduks, pole Lutsari sõnul veel piisavalt uuritud. Murekoht on aga teismelised ja noored täiskasvanud.

"Meil võivad olla koolis kõik lapsed vaktsineeritud, aga kui õpetajad on vaktsineerimata, siis on koolitöötajad ikka sunnitud kooli kinni panema, sest pole õpetajat, kes klassi ette läheks," ütles Lutsar.

Kui haigestumine samas tempos kasvab, võib Eestis augustis olla 500 kuni 1000 nakatumist päevas, kuid Lutsari sõnul see lasteaedade ja koolide avamist mõjutada ei tohiks.

"Me ennekõike lähtume sellest, et meie meditsiinisüsteem vastu peaks. Kui meil on riskipopulatsioon, kes haiglaid koormab, väga hästi ära vaktsineeritud, siis ma ei näe mingit põhjust, miks me peaksime lasteaiad või koolid kinni panema," ütles Lutsar.

Lutsar loodab, et kui vaktsineerimisega aktiivselt edasi minna, jõuaks veel septembri lõpuks 70 protsenti elanikkonnast kahe doosiga vaktsineeritud.