Eesti Päevaleht on juhtkirja tasemel nõudnud, et nakkusohtlik Anneli Ott tuleb valitsusest minema saata. Kuidas te sellist tähelepanu kommenteerite?

Eks arvamuse avaldamine Eestis on lubatud ja kõigil on seda õigus teha. Kes avaldab seda läbi meedia või teisi kanaleid pidi, neid arvamusi täna on erinevaid. Ma ei oskagi seda kuidagi kommenteerida. See on pigem selle arvamuse avaldaja enda otsustada.

Tagasi astuda te ei kavatse?

Tagasi astumine peab olema väga läbimõeldud ja me kunagi ei tea, kui ministriametist tuleb tagasi astuda. Seal on erinevaid põhjuseid. Täna ma ei näe, et ma peaks tagasi astuma.

Kuna te olete avalikku võimu kandev isik, siis see küsimus on minu hinnangul lubatud. Olete te vaktsineeritud või ei ole? Eesti Päevaleht väidab, et ei ole.

Jah, ma jäängi siin selle juurde, et isegi sellel juhul on need isikuandmed minu otsustada, kas ma neid jagan avalikkusega, kas ma arutan oma terviseteemasid avalikult. Ma olen otsustanud, et ma seda ei tee, aga küsida ikka võib, jah, loomulikult.

Kas te soovitate inimestel end vaktsineerida või mitte?

Vaktsineerimine on kindlasti üks võimalus, et me saame täna oma ühiskonda lahti hoida. Kindlasti meie jaoks on oluline see, et kultuur saaks toimida. See on väga oluline meede, sest me peame ju tunnistama, et meil alternatiivseid lahendusi täna hetkel veel ei ole. Ravi teemad on need, mida kindlasti loodetavasti järjest rohkem ka arutatakse. Hetkel nendele väga veel keskendutud ei ole.

Siin igaüks peab tegema enda teadliku otsuse, aga seda ei saa teha, ma arvan, kuidagi teistmoodi, kui just läbimõeldult ja enda terviseseisundit analüüsides. Sellise, ütleme, sundimise läbi või propaganda läbi kindlasti selliseid otsuseid inimesed tegema ei peaks, aga nad peaksid väga kaaluma, mis on kõige parem lahendus. Ja vaktsineerimine, mina isiklikult ei ole kindlasti selle vastu ja ma arvan, et täna on see üks väga oluline meede, kuidas me seda kriisi saame ohjata.

Valitsuse poliitika on meil ju see, et meil tuleks rohkem vaktsineerida ja seda teavitustööd ehk propagandat teha. Seda te toetate?

Üldiselt, jah, senimaani ei ole valitsuse otsuste osas meil otseselt vasturääkivusi olnud. Loomulikult erinevad ministrid küsivad erinevaid küsimusi, sealhulgas ka mina ja need arutelud on tegelikult teinekord väga pikad ja põhjalikud enne, kui otsusteni jõutakse. Ja me ju kuulame ära alati ka terviseameti seisukohad ja analüüsid.

Aga siin see teine pool, just et me ei tohi kedagi diskrimineerida või kõrvale jätta või läbi hirmutamise (midagi saavutada – toim.), vaid (saavutada seda – toim.) ikkagi teavitamise, võimaluste loomise ja inimestele vaba otsustamise andmise. Millise otsuse nad teevad, peab olema inimeste enda isiklik otsus lõpuks.

On viidatud, et kui arutatakse valitsuses neid teemasid, siis te pole mingite küsimustega nõus või olete üksinda mingil teistsugusel seisukohal. Vastab see tõele?

Ma ei ole nii analüüsinud, kui palju mõni minister küsib küsimusi. Mina olen lähtunud eelkõige kultuurivaldkonna sisendist ja hästi palju sellest, mis kultuurikorraldajatelt minuni laekub. Neid seisukohti ma olen kindlasti esitanud ja küsinud, aga kui palju nüüd teised küsivad, ma nii ei oska analüüsida. Minu teada seni oleme arutelude lõpuks konsensuslikult otsused vastu võtnud.

Ma usun, et ega me keegi seda olukorda nüüd küll ei taha, et ükski minister ei võiks küsimusi küsida või olla mõnes osas eriarvamusel. Ja kui need eriarvamused on, siis on kindlasti ka olukordi, kus tuleb neid pikemalt arutada ja erinevaid seisukohti lahata ja võib-olla esimesel istungil ei jõutagi otsusele, aga ma ei tunneta, et see oleks nüüd mingi minu personaalküsimuse teema.

Kui nüüd hakatakse arutama täiendavaid piiranguid, erinevaid õigusi vaktsineeritutele ja mittevaktsineeritutele näiteks, kuidas te sellele vaatate? Teised riigid rakendavad juba neid näiteks restoranides, kontserdile minekul. Kas te toetaksite seda Eestis?

Kultuurivaldkonna poolt tuli kevadel ju üks esimesi ettepanekuid, mis oli see, et kuidas proportsionaalselt oleks võimalik niimoodi, et ikkagi üritustele saaks rohkem arv inimesi. Ja kultuurikorraldajad ise olid väga valmis ka kaasa aitama selleks, et inimeste terviseturvalisust tagada.

Täna me näeme, et naaberriikides on erinevaid meetmeid kasutusele võetud. Ma arvan, et see on kindlasti üks koht, mida tasub tõsiselt kaaluda. Et me vaatame, milliseid meetmeid on kasutusele võetud, mis on efektiivsed, mis ei ole nii efektiivsed. Minu viimane ettepanek oli siin apteekide kaasamine ka testimise puhul, et inimesed, kes plaanivad kuhugi minna, saaksid selle testimisvõimaluse ikkagi mõistlikult kätte. Et see oleks alternatiivina kättesaadav.

Neid erinevaid võimalusi tuleb kaaluda ja kõige olulisem on see, et me suudaksime seda debatti ühiskonnas pidada ja neid teemasid läbi arutada. See on kõige tähtsam, ma arvan.