"Mulle tundub, et seda debatti ei peaks vältima. Sest vaktsineerimine on ühiskondlik kokkulepe – sina kaitsed mind, mina kaitsen sind ja me koos kaitseme neid, kes ei saa ennast mingil põhjusel vaktsineerida. Seega on ühiskondlik kokkulepe, et kõik kaitsevad kõiki," ütles Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov.

Šmotov rääkis, et talle teeb muret Eestis valitsev hoiak, kus vaktsineerimist peetakse individuaalseks otsuseks.

"Kui nüüd keegi sellest ühiskondlikust kokkuleppest välja astub, siis kas mina võin selle ühiskondliku kokkulepe mõnest muust osast välja astuda? Näiteks, et minu maksuraha ei või kasutada enam mittevaksineeritud inimeste ravimiseks? Kui diskussioon läheb selliselt laiaks, siis see on ohu koht. Sellises olukorras enam võitjaid ei ole. Ja mul on üha rohkem tunne, et me oleme sellele olukorrale järjest lähemal," tõdes Šmutov.

Temaga asus väitlusse ERR-i ajakirjanik Huko Aaspõllu, kes tunnistas vajadust võimalikult palju inimesi vaktsineerida, kuid rõhutas, et täiskasvanud teovõimelistele inimestele peab jääma õigus ise oma kehaga toimuva üle otsustada: "Minu meelest on väga selge, et täiskasvanut teovõimelist inimest ei saa sundida oma kehaga midagi tegema - näiteks vaktsineerima - tema tahte vastaselt."

Seda, et täiskavanutega ei hakata tegema meditsiinilisi protseduure nende tahte vastaselt on vaba riigi tunnus, rõhutas Aaspõllu. "Aga ma ütlen seda mõistes, et meil ühiskonnana oleks vajalik, et kõik ennast vaktsineeriksid. Loomulikult me tahaksime, et meil vaktsineerituse tase hakkaks lähenema loomulikule maksimumile - et need, kelle tervislik seisund seda võimaldab, ennast ka vaktsineeriks. Aga mul pole häid lahendusi ja ma arvan, et polegi häid lahendusi, kuidas seda saavutada," rääkis ta.

Kolmandana saates osalenud Neeme Korv Äripäevast tõi esile, et samasuguseid vaidlusi peetakse ka teistes riikides. "Need debatid tuleb ka meil läbi käia, kas või näiteks selle üle, kas võib toimuda teatav segregatsioon, kus vaktsineerimise eest pakutakse tasu, antakse ligipääs mingitele teenustele," ütles ta.

Šmutov viitas ka arengutele Ameerika Ühendriikides, kus leitakse, et kui praegu tehtaks USA-s vaktsineerimine kohustuslikuks, siis see läheks ülemkohtus läbi (see tunnistatakse põhiseadusega kooskõlas olevaks - toim.) ühiskondliku hüve mõttes. "Kuna laste osa on USA Ülemkohtu tasandil ära vaieldud ja seal on ka erandid - usuerandid ja muud - aga on leitud, et kui sa tahad käia koolis, siis sul peavad olema vaktsiinid tehtud. Teemat arutanud õigusteadlased on leidnud, et kui täiskasvanute vaktsineerimine COVID-19 vastu tehtaks kohustuslikuks ja keegi selle vaidlustaks, siis ta kaotaks ülemkohtus," rääkis Šmutov.

Lisaks oli saates pikemalt juttu presidendivalimistest ja kandidaatide nappusest, Mailis Repsi ja Keskerakonna käitumisest uue kourruptsioonikahtluse kontekstis, haridus- ja teadusministeeriumi tegevusest samas ning Eesti Energia õlitehase ehitamise plaanidest.