Inimesed jooksevad ohtratele suveüritustele tormi
Möödunud suvel jäi enamik üritusi koroonapiirangute tõttu ära. Tänavu püüavad nii kultuurisündmuste korraldajad kui ka külastajad mullust suuresti ärajäänud suve tagasi teha, mistap toimub kontserte ja festivale oluliselt rohkem ning neid külastatakse äärmise innukusega, mõne erandiga.
Piletilevi statistika põhjal korraldati tänavu juulikuus jämedalt kaks korda rohkem kontserte ja festivale kui mullu samal ajal. Kuna eelmisel suvel lükkasid paljud üritustekorraldajad piirangute tõttu sündmused sellesse aastasse edasi, on turul meeletu ülepakkumine, hindab Piletilevi juhatuse esimees Sven Nuutmann.
"Üritusi on tänavu suvel nii suur hulk, mis on vaja ära teha. Turul on metsik ülepakkumine, et kuskile minna," ütleb Nuutmann.
Kui mullu juulis toimus Piletilevi vahendusel 221 muusikasündmust, siis tänavu 446. Juunis oli kontserte veel oluliselt vähem – 188. Ent seda oli oluliselt rohkem võrreldes mullusega, kui toimus üksnes kaks kontserti. Selle aasta augustis on oodata 308 kontserti. Mulluse augusti 257 kontserdiga suurt vahet ei ole.
"Tänavu panid paljud korraldajad panused juulile, sest nagu näitas eelmise aasta kogemus, võib augustis-septembris tulla juba uus viiruselaine, mis toob taas uusi piiranguid," ütleb Nuutmann.
Sel suvel kontsertide ärajätmisi ja edasilükkamisi palju pole olnud, kinnitab Nuutmann: "Tänavu pole korraldajad hakanud sellepärast kontserte ära jätma või meeletuid soodustusi tegema, et piletimüük ei lähe."
Ka publik on sel suvel näljane. Ühest küljest on välismaale reisimine raskendatud, teisalt on ühiskond nii pikalt kinni olnud, inimestel on kõrgendatud vajadus kultuurielamuste järele.
"Juuni algul osteti ära kõik, mis müüki pandi, lausa defitsiit tekkis, sest inimeste kultuurinälg oli nii suur. Juuni lõpuks läksid piirangud väiksemaks, korraldajate poolt hakati massiliselt otsima kuupäevi varem ära jäänud üritustele," kirjeldab Nuutmann, lisades, et piletite müügiarvu pole sündmuste rohkus märkimisväärselt mõjutanud. "Keegi ei suple superedus, aga keegi pole ka liiga kurb. Saadi vereringe käima oma ettevõtetes, inimesed jälle käivad üritustel. Ilm on olnud ka midagi anomaalset."
See on kohati kaasa toonud ka olukordi, kus ürituse korraldaja ei oska kokku voorivate massidega ette arvestada ning nõnda tervitavad publikut pooletunnised söögi- ja tualetisabad.
Just nii juhtus eelmisel nädalavahetusel Rannapungerjal korraldatud Tuletorni kontserdiga, mida korraldavad Pille Lukin-Kangur ja Guido Kangur. Korraldajatena vabandasid nad lavalt publiku ees ootamatu olukorra pärast.
"Kohale tuli poole rohkem rahvast, kui oskasime oodata, meil oli rekordarv külastajaid. Arvestasime 1200-1300 inimesega, aga oli pea 2000," ütleb Lukin-Kangur.
Ehkki enamik külastajaist ostis piletid ette, tegi suur hulk seda alles viimastel päevadel enne kontserti, mistõttu ei jõudnud korraldajad enam kusagilt toitlustajaid ja välikäimlaid juurde tellida, kui kontserdipäeva hommikuks pilt selge oli, mis ees on ootamas.
Kangurid on Tuletorni kontserte korraldanud Rannapungerjal juba aastaid, seetõttu tundus, et tunnetus on käes. Ent niisugust rahvamassi ei lubanud ennustada miski.
"Rannapungerja on kontserdi korraldamiseks raske kant, seepärast on ka pilet nii odav," ütleb Lukin-Kangur.
Minifestivali pilet maksis 18 eurot, ent kuni 14-aastastele, liikumispuudega inimestele ja nende saatjatele on sissepääs prii. Esinemisnimekirjas olid aga näiteks Curly Strings, Rita Ray, Ewert and The Two Dragons.
Lukin-Kangur arvab, et ehk mõjutasid rohket osavõttu nii soodne piletihind, hea ilm kui ka esinejate nimekiri, ent jääb siiski kahtlema, sest kuum suvi on olnud tänavu kõigi kontserdikorraldajate liitlane, ent kogemus publiku kohaletulekuga on seinast seina.
Kangurid korraldavad kontserte ka Harjumaal asuvas Kõltsu mõisas ning kogemus sealt on üsna äärmuslik.
"See on väga erinev. Osa kontserdid tõmbavad rahva ära, aga miks see nii on, ei oska öelda. Ei tea, millest see sõltub. Üks kontsert on puupüsti täis, teisel üldse mitte," ütleb Lukin-Kangur.
Kui nende pere korraldatud kontserdid on valdavalt saanud suurt publikumenu nautida, siis teisal on korraldajaid, kes on pidanud kontserte ka ära jätma, sest eelmüügis pole piletite vastu huvi tuntud. Või siis on toimunud väga kammerlikud kontserdid paarisajale külastajale.
Curly Strings alustas oma uue albumi "Pidu meis eneses" kontserttuuriga juba juunikuus, vahetult pärast piirangute lõppu. Ansambli laulja ja muusik Eeva Talsi rääkis kontserdil, et esimese pääsukesena pidasid teised kollektiivid neid väga julgeks ning uurisid, kas publik ikka tuli kohale.
Talsi ütleb, et suvi on olnud väga erinev – juunis oli pilt üks ja juulis hoopis teine.
"Meie alustasime juunikuus nii vara, et mõned kontserdid olid sellised, kus oli rohkem inimesi, mõned, kus vähem. Suvituskohtadesse – nagu Kasepää – polnud inimesed juunikuus veel kohale jõudnud, samuti oli veel kartlikkust haiguse pärast. Aga nüüd juulikuus tuuritades on kontsertidel ja festivalidel olnud väga suur rahvamöll ja osalus. Selline tunne on jäänud, et juulis, kui inimesed on oma puhkused välja võtnud, inimesed käivadki rohkem ringi ja naudivad. Nii palju ka korraldatakse üritusi ja inimesi jagub igale poole. Juulikuu on olnud selline, et rahvast on nagu murdu, väga tahetakse elamusi ja just tahetakse festivalielamust, kus on mitu bändi koos – sellist melu tahetakse," kirjeldab Talsi. "Korraks on küll selline tunne, et maailm on jälle nagu vanaviisi, nagu enne."
Kes tuleb, see tarbib
Korraldajate kogemus aga näitab – kui publik juba kohale tuleb, siis ta ka tarbib. Nõnda kulutatakse meeleldi nii toidule, joogile kui muule meelelahutusele, mida festivalidel-kontsertidel pakutakse, et elamusest maksimumi võtta.
"Inimese kohta kulutati tavapärasest rohkem," kinnitab Viljandi Pärimusmuusika Festivali peakorraldaja Ando Kiviberg.
Viljandi folk, mis mullu piirangutest tulenevalt sootuks ära jäi, toimus tänavu 22.-25. juulini. Et aga tegemist on suurüritusega, kehtisid sellele mahupiirangud, mistõttu ei tohtinud publikumäär ületada 5000 inimest päevas. Seetõttu müüdi sel korral üksnes festivali- ja päevapasse, mitte aga üksikpileteid, mis tavapäraselt suure osakaalu publikust on andnud. Nõnda kujunes folgi tänavuseks publikuhulgaks nelja päeva peale kokku üle 8000 inimese varasema 22 000 – 25 000 asemel. Sellegipoolest tarbis väiksem hulk külastajaid rohkem, kui plaanida osati.
"Täpset statistikat meil veel ei ole, aga panime tähele, et mõned toitlustajad, kes arvestasid, et tulid kogu festivali varudega kohale, müüsid juba neljapäeva õhtuks kogu varu maha ja pidid reedel juba varusid täiendama. Tundub, et kauplejatel läks küll väga hästi," ütleb Kiviberg.
Folgi publik nautis festivalimelu nii nagu alati – võeti üles rivitants, istuti ja liiguti tihedalt. Kiviberg kinnitab, et passi ostnutel suurt pelgust nakatumise ees ei olnud, ent leidus ka neid, kes varem ette ostetud festivalipassi siiski tagasi müüsid – 3300 passiomanikust kasutas seda võimalust umbes 200.
"Neid on, kes pelgavad, ei taha riskida, näiteks vaktsineerimata inimesed parem hoiavad eemale," ütleb Kiviberg.
Folk tervikuna jäi Kivibergi sõnul miinusesse just nende üksikpiletite tõttu, mida sel korral müüa ei õnnestunud, ent kahjum oli juba ette sisse arvestatud.
"Miinuse suurusjärku veel ei oska öelda. 70 000 –75 000 euro kanti arvestasime, aga ei tea veel lõplikult. Mõned kulud olid plaanitust suuremad, pidime tegema ka täiendavaid kulutusi, alles lööme kulusid kokku, pilt on ees järgmise nädala lõpuks," ütleb Kiviberg.
Piirangute tõttu pidi festivali tavapärasest väiksemas mahus korraldama ka Saaremaa Ooperipäevade meeskond ehk Eesti Kontsert. Kui festivaliks Kuressaarde püstitatav "ooperimaja" mahutab muidu 2000 inimest, siis tänavu paigutati sinna 1500 tooli ning päris kõik etendused täissaalidele ei läinud. Viie päeva peale kokku külastas ooperipäevi umbes 7000 inimest.
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht Andri Maimets ütleb, et ooperipäevade publik on keskmisest festivalist vanemaealisem, mistõttu ilmselt ka ettevaatlikum. Seetõttu polnudki eesmärki masse maksimaalselt kokku ajada. Lisaks ettevaatlikkusele viiruse tõttu mõjutas ooperipäevi aga Kuivastus toimunud praamiõnnetus, mis langes täpselt festivali esimesele päevale ning jättis sadakond inimest kontserdielamusest ilma.
Ka Saaremaa Ooperipäevad jäid mullu ära, nii et suur hulk pileti ostnutest tulid juba 2019. aastal ette ostetud piletitega kohale. Maimetsa sõnul oli piletite tagastamine haiguse hirmus marginaalne.
Vene publik tühjade pihkudega
Kui Eesti kontserdikorraldajad on tänavuse suve ja publikuhulgaga pigem rahul ja toimetavad usinalt, siis sootuks teine pilt on vene publikut puututavate kontsertidega.
"Keelerühmiti on seis väga erinev, vene meelelahutusega on asjad päris kurvad," ütleb Piletilevi juht Sven Nuutmann. "Vene artiste Eestisse tuua ei saa, nii et sellel turul puudub pea üldse valik üritustest, sest kohalikku vene artisti on väga vähe, neid toodi ikka väljastpoolt sisse."
Nuutmann leiab, et valitsus peaks toetusmeetmeid korraldades vene kontserdikorraldajatele ka spetsiifiliselt mõtlema.
"Loodame, et selles kriisis jäävad ikka alles ka vene korraldajad, nende olukord on praegu palju keerulisem. See turg on täna täiesti seisev," tõdeb ta.
Toimetaja: Merilin Pärli