Sel suvel on Eestis juba esinenud mitmed maailmakuulsad artistid ning palju kontserte on veel ees. Samal ajal toimub nii suuremaid kui ka väiksemaid eri sihtgruppidele mõeldud muusikafestivale, mille esinejate nimekirjad on muljet avaldavad.

Ometi võivad ka hästi reklaamitud ja nii kohalike kui ka rahvusvaheliste staaridega festivalide publikuread olla hõredad. Nüüdseks on ka mitu festivali otsustanud piletid inimestelt tagasi osta ja ürituse ära jätta.

Näiteks tühistas muusikaagentuur Estonian Funk Embassy oma esmakordselt toimuma pidanud festivali EFEFEST. Augustis toimuvale üritusele oli mõni kuu varem pileti ostnud vaid mõnikümmend inimest. Lexsoul Dancemachine'i, EiKi, RETI ja teiste tuntud nimede kõrval pidi festivalil DJ-puldis esinema ka kultuuriminister Heidy Purga.

"Huvi piletite vastu on olnud oodatust madalam ja risk seada ohtu saatkonna tulevik liiga kõrge. Peamine põhjus on ilmselt selles, et jäime ürituse avaldamise ja turundamisega hiljaks," tõdes agentuur sotsiaalmeedias.

Vähese piletimüügi tõttu jäid ära ka juunis Elvas toimuma pidanud Suvealguse festival ning augusti algusesse kavandatud Samura festival.

Ärajäänud festivalid ei tähenda siiski, et inimeste huvi kodumaiseid ja välismaiseid artiste kuulamas käia oleks väike.

Music Estonia Live haru juht Silvia Käsk rõhutas, et eestlased on väga aktiivsed kultuuritarbijad. 

"Statistikaameti 2023. aasta andmetel osales kultuurielus 79 protsenti Eesti elanikest ning 47,4 protsenti käis vähemalt ühel kontserdil. See näitab, et huvi kultuuri vastu on jätkuvalt suur," sõnas ta.

Suur sündmuste arv tähendab tihedat konkurentsi. 

"Publiku tähelepanu pärast konkureerivad nii kontserdid, festivalid kui ka teised kultuuri- ja spordisündmused. Kõik projektid ei saa olla ühtviisi edukad ning korraldajad peavad järjest enam panustama kvaliteetsesse programmi, sihitud turundusse ja hea külastajakogemuse loomisse," lausus Käsk.

Music Estonia Live haru juhi hinnangul ei ole Eesti turg oma potentsiaali ammendanud. Samas tõi ta probleemina välja kõrged piletihinnad ja keerulise majanduskeskkonna.

"Kultuuriministeeriumi värske kultuuriasutuste mittekülastajate uuring näitab, et paljud inimesed sooviksid kultuuris rohkem osaleda, kuid seda takistavad kontsertide külastamise puhul eelkõige kõrged hinnad, lisakulutused, mis külastusega kaasnevad (nt transport ja majutus), aja või huvi puudumine, keeruline transport ja alternatiivsete võimaluste kasutamine," sõnas Käsk.

Tema sõnul näitab see, et on veel sihtgruppe kodupublikus, kelleni korraldaja pole jõudnud ja lisaks väliskülastajani jõudmisele on oluline vähendada ka takistusi, mis hoiavad Eesti oma inimesi kultuurisündmustest eemale.

"Seetõttu ei ole küsimus niivõrd selles, kas Eestis toimub liiga palju kontserte, vaid selles, kas nende korraldamiseks on loodud jätkusuutlik majanduskeskkond ning kas inimestel on võimalik kultuurist osa saada," sõnas Käsk.

Klassikalisel muusikale keskenduva Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht Maria Leis tõi välja, et Eurostati viimased andmed viitavad loomesektori ületootmisele, eriti tingimustes, kus elanikkond on ostujõu poolest EL-i keskmisest madalamal järjel.

"See toobki meile väga palju sündmusi. Iga sündmus on kvaliteedi poolest väga erinev ja igal neist on kindlasti ka publikut – iseküsimus, kui palju ning on see publiku hulk ka sündmusekorraldajat rahuldav," sõnas Leis.

Eesti kontserdimaastik on jõudnud Euroopa tasemele

Kontserdikorraldusagentuuri Damn.Loud juhtiv Roman Demtšenko märkis, et Eesti kontserdimaastik on jõudnud (eelkõige Tallinnas) viimastel aastatel väga heale Euroopa tasemele.

"Kontserte toimub piisavalt ning žanrite ja artistide valik on erakordselt mitmekesine. Meil tegutsevad kõrvuti nii rohujuuretasandil sündinud klubid, kollektiivid ja sõltumatud korraldajad kui ka professionaalsed ettevõtted, kes toovad Eestisse maailma tipptasemel artiste – alates alternatiivmuusika nimekatest tegijatest kuni tõeliste superstaarideni," sõnas Demtšenko.

Ta tõi välja, et rahvusvahelised artistid ja nende agentuurid käsitlevad Eestit ja Baltimaid tervikuna järjest enam tõsiseltvõetava sihtturuna. 

"Huvi siia esinema tulla on selgelt kasvanud. Kui meenutada, milline oli olukord kümme aastat tagasi, siis erinevus on märkimisväärne. Tollal oli rahvusvahelise kontserdipakkumise valik oluliselt tagasihoidlikum," lausus ta.

Kui üksikute kontsertide puhul mahuvad üritused turule ära, siis festivalide puhul on seis keerulisem, tõdes Demtšenko.

"Esimestel aastatel on kahjum sageli ärimudelisse juba sisse arvestatud, sest publiku usalduse, tuntuse ja pikaajalise identiteedi ülesehitamine võtab aega. Samas on Eesti suvi väga lühike ning suurem osa festivalidest konkureerib sisuliselt samasse ajavahemikku. Lisaks mõjutavad tulemusi tugevalt ilmastikuolud ning lõpuks seab piirid ka meie väike rahvaarv," sõnas ta.

Demtšenko sõnul on konkurents väga tihe ning iga uus festival peab leidma selge põhjuse, miks publik just tema kasuks otsustab. 

Ka üritus täismajale võib jätta korraldajal taskud tühjaks

Demtšenko rõhutas aga, et korraldaja vaates on olukord jõudnud punkti, kus isegi väga hästi õnnestunud kontsert ei pruugi olla majanduslikult tasuv. 

"Möödunud kevadhooajal korraldasin mitukümmend sündmust ning neist vaid üksikud lõppesid positiivse tulemusega. See ei tähenda, et publikut poleks või et huvi kontsertide vastu oleks kadunud – just vastupidi. Ka väljamüüdud saal ei taga enam kasumlikkust, sest lisaks muudele kasvavatele kuludele, nagu artistide honorarid, produktsioonikulud, tööjõud, transport, on Eesti korraldaja peamine kulu eelkõige 24-protsendine käibemaks ja viieprotsendine EAÜ (Eesti Autorite Ühingu) tasu. Koos piletimüügiplatvormi vahendustasuga annavad Eesti korraldajad ligi 30 protsenti eelarvest ära," rääkis Demtšenko.

Demtšenko tõi näitena hiljuti toimunud punkbändi The Exploitedi kontserdi. "Väljastpoolt vaadates tundus kõik ideaalne – laval legendaarne bänd, plats rahvast täis, publik rahul ja atmosfäär suurepärane. Saate vast aru, kuhu ma selle jutuga liigun?" ütles Demtšenko.

"Küsimus ei ole enam selles, kuidas teenida kasumit, vaid selles, kuidas üldse kvaliteetseid rahvusvahelisi kultuurisündmusi Eestisse edasi tuua ilma, et iga hooaeg kujuneks korraldajale märkimisväärseks miinuseks," lisas ta.

Kontserdikorraldaja sõnul tegutsevad mitmed tema kolleegid juba pikemat aega kahjumiga.

"See ei ole enam üksikute ebaõnnestunud projektide küsimus, vaid paljude jaoks uus normaalsus. Kõige keerulisem on see, et kontserdikorralduses ei ole võimalik lihtsalt "pausi teha". Kui tegevus peatada, jäävad alles juba võetud kohustused, lepingud ja varasemate projektide puudujäägid. Seetõttu ollakse sageli sunnitud jätkama lootuses, et järgmised sündmused aitavad varasemaid kahjumeid tasandada. Praktikas tähendab see, et ühe hooaja puudujääk püütakse katta järgmise hooaja õnnestumise lootuste arvelt," ütles Demtšenko.

Sektor ootab piletite käibemaksu langetust

Eelmise aasta suvel tõusis Eestis käibemaks 24 protsendini. Käibemaksu tõusu mõju on tunda kogu ettevõtluses, kuid kultuurivaldkonnas on see eriti valus, kinnitavad korraldajad.

Kultuurivaldkond ootab piletite käibemaksu alandamist üheksa protsenti peale. 

Mitmes Euroopa riigis kehtib kultuuriürituste piletitele soodsam käibemaks. Näiteks Soomes on see 13,5 protsenti, Leedus 12 protsenti ning Lätis kehtib rangelt kultuuriga seotud üritustele nullprotsendiline käibemaks.

"Praeguse 24-protsendilise käibemaksuga oleme Euroopa tipus ning selles võrdluses jäävad meist ettepoole üksnes üksikud riigid, näiteks Ungari. Minu arvates tasub küsida, kas see on tõesti see võrdlusgrupp, kuhu Eesti kultuuripoliitikaga kuuluda soovib," sõnas Demtšenko.

Tema sõnul on Excel halastamatu ning kultuurisündmuste käibemaksu langetamine on kõige olulisem samm, mida riik saaks praegu olukorra parandamiseks teha. "See ei lahendaks kõiki probleeme üleöö, kuid annaks valdkonnale võimaluse taas jätkusuutlikult tegutseda. Muudab elu võimalikuks."

Ka Eesti muusikaettevõtluse esindusorganisatsioon Music Estonia on koos teiste kultuurivaldkonna organisatsioonide ja loomeliitudega selle teemaga aktiivselt tegelenud. Valimiste eel on toimunud kohtumised kõigi erakondadega ning sektori esindajad on andnud sõnumi, et kultuurivaldkond ootab piletikäibemaksu alandamist.

Samuti on seda teemat arutatud kultuuriministeeriumiga ning laiemalt kultuurivaldkonna ja riigi vahelistel kohtumistel.

"Käibemaksu langetamise mõju ei seisne ainult selles, kas pilet muutub mõne euro võrra odavamaks. See looks korraldajatele rohkem võimalusi investeerida programmi kvaliteeti, võtta loomingulisi riske, hoida piletihinnad publikule kättesaadavamad ning tugevdada Eesti konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul," ütles Music Estonia Live haru juht Silvia Käsk.

Ta märkis, et käibemaksu langetamisest võidaksid eriti väikese ja keskmise suurusega kontserdikorraldajad, kes aitavad arendada kohalikke artiste ja mitmekesist muusikaelu, kuid kelle võimalused avalikke toetusi saada on sageli piiratud.

Music Estonia Live haru juhi sõnul on oluline vaadata kontserte laiemas majanduslikus kontekstis. "Pilet ei ole külastaja ainus kulu – kontserdid ja festivalid toovad tulu majutus-, toitlustus-, transpordi- ja teistele teenusepakkujatele."

"Uuringud näitavad, et festivalikülastajate kulutustest moodustab pilet vaid väikese osa ning suurem osa rahast jääb kohalikku majandusse. Seetõttu ei tähenda madalam käibemaks automaatselt väiksemat maksulaekumist riigile, vaid võib aidata tuua Eestisse rohkem rahvusvaheliselt atraktiivseid sündmusi ja kasvatada turismitulu," sõnas Käsk.

Kultuuriministeerium maksu langetamise eest ei võitle

Kuigi maksupoliitikat korraldab rahandusministeerium, saavad teiste valdkondade ministeeriumid oma sisendi anda.

Kultuuriministeerium eelistab maksulangetusele muid toetusmeetmeid.

"Kontserdituru aktiivsuse ja sündmuste suure arvu tõttu on mõistetav, et publikut ei jagu kõigile üritustele soovitud ulatuses. Eriti teravalt tuleb see esile suveperioodil, mil paljud kultuuri- ja meelelahutussündmused toimuvad ajaliselt kattudes. Arvestades, et muusikasündmuste korraldamine on kehtivate nõuete täitmise korral avatud kõigile korraldajatele, on paratamatu, et publiku jagunemine sõltub nõudluse ja pakkumise suhetest," vastati ERR-i päringule kultuuriministeeriumist.

Kultuuriministeerium rõhutas, et mõistab muusika- ja kontserdikorraldussektori väljakutseid ning toetab valdkonna jätkusuutlikkust eelkõige sihitud toetuste kaudu. 

"Selliste toetuste eesmärk on tagada professionaalse kontserdikorralduse areng, parandada elanike ligipääsu muusikasündmustele ning suurendada Eesti muusikute võimalusi oma loomingut tutvustada. Riik toetab muusikavaldkonda veel ka Eesti Kultuurkapitali, Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja EIS-i loomemajanduse programmide kaudu."  

Küll aga rõhutati ministeeriumist, et käibemaksumäärade kehtestamine on maksupoliitika küsimus, mis kuulub eeskätt rahandusministeeriumi ja valitsuse pädevusse.

"Kultuuriministeerium teeb valdkonna olukorra parandamiseks koostööd teiste ministeeriumidega, kuid praegu on meie peamine lahendus sektori toetamiseks otsetoetused ja muud kultuurivaldkonna rahastusmeetmed," on ministeeriumi seisukoht.