Lutsar: paljud riigid on lubanud nakatumisnumbritest sõltumata koolid avada

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Irja Lutsar Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Lähinädalatel tuleb ka Eestis langetada otsused, kuidas alustada kooliaastat. Teadusnõukoja juht Irja Lutsar tõdes, et paljud riigid on lubanud minna igal juhul kontaktõppele, sõltumata sellest, mida teevad numbrid.

Lutsar kirjeldas Vikerraadio saates "Uudis+" inglaste hiljuti avaldatud uuringut, kus ühes saja kooliga testgrupis saadeti pärast lapse nakatumist kogu klass isolatsiooni ja distantsõppele ning teises grupis käisid lapsed koolis edasi ja neile tehti iga päev kiirteste.

Uuringu tulemustest selgus, et mingisugust vahet nakatumise osas ei olnud – ühes nakatus 1,2 ja teises 1,3 protsenti nendest kontaktsetest.

"Väga paljud eksperdid kalduvad praegu selle poole, et peame koolikeskkonnas looma tingimused, et nakkus ei saaks levida, aga pigem võiksid pärast ühe lapse nakatumist teised lapsed koolis edasi käia," rääkis ta.

Kas nende puhul teha teste või lihtsalt jälgida, on praegu veel diskussiooni küsimus.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatas neljapäeval, et koole puudutavaid nõudeid arutab valitsus uuesti enne uue õppeaasta algust.

Uued piirangud

"Ma väga loodan, et tervisepassid aitavad mingil määral viiruse edasist levikut pidurdada," kommenteeris Lutsar valitsuse neljapäeval avalikustatud piiranguid. "Kui nüüd tõele au anda, siis selliseid päris korralikke uuringuid, kus on võrreldud olukordi, mil tervisepassi ei küsita ja mil seda küsitakse, ei ole."

Samas möönis ta, et isegi kui vaktsineeritu haigestub, siis tõenäosus haigust edasi kanda on väike. "See on kindlasti üks võimalus, kuidas ühiskonda lahti hoida, kuidas üritusi teha ja samal ajal hoida mingilgi määral haigus kontrolli all."

Küsimusele, kas teadusnõukoda soovitas valitsusele ka teisi piiranguid, vastas Lutsar, et eeskätt soovitavad nad vaktsineerida. Meditsiinisüsteemi vastupidamine sõltub sellest, et täiskasvanud saaks ära vaktsineeritud.

Lisaks tõi ta välja, et nõukojas arutati, kas kiirtestimist võiks kasutada ka suurematel erapidudel, kuna neid numbrilised piirangud ei puuduta. See annaks võimaluse pidu läbi viia nii, et pärast pidu kõigil kindel tunne oleks.

Kolmanda laine teke

Eestis on domineerivaks saanud delta tüvi, mille levik ja nakatumise tõus said alguse Ühendkuningriigist, Portugalist, Hispaaniast ja Hollandist.

"Me nägime seal väga-väga kiiret tõusu, aga sellele on järgnenud ka langus. Kõik need riigid on langustrendis, mingeid piiranguid seal küll rakendati, aga ühtegi riiki päris kinni pandud ei ole," tõi Lutsar näite, kuidas teistes riikides viiruse levik on kulgenud.

Kuna delta tüvi on moodustanud Eestis enamuspopulatsiooni, siis välisriikidest tulles seda enam pelgama ei pea. Väga hoolikalt aga tuleb Lutsari sõnul jälgida, kas kuskil maailmas kerkib esile mõni uus tüvi. Praegu seda ei paista. Samuti tõi ta välja, et kõik praegused tüved on tegelikult tekkinud eelmisel sügisel.

Eestlaste usaldamatus meditsiinisüsteemi vastu

Lutsar tõi välja, et on rääkinud paari eksperdiga sellest, miks Rootsi on erinevalt meist suutnud kiiresti ära vaktsineerida peaaegu 90 protsenti oma eakamast elanikkonnast. Nende vastus on ühene: Rootsi ühiskonnas on usaldus meditsiini vastu palju suurem.

"Meil on kujunenud olukord, kus ükskõik, mida mõni ekspert ütleb, sellele leitakse alati vastulause," rääkis ta. "Kui see inimene (lugeja - toim) esimest juttu ei kuulnud ja kuulis ainult teist, siis see halvustab nii eksperte kui mõjutab vaktsineerimisega nõustumist."

"Me oleme ausalt rääkinud, et vaktsiinid on väga efektiivsed. Nii nagu me näeme: 80 protsenti inimestest, kes täna nakatusid, ei olnud vaktsineeritud, 90 protsenti inimestest, kes haiglasse läksid, ei olnud vaktsineeritud ja intensiivis ei ole ühtegi patsienti, kes on vaktsiini saanud."

"Jah, vaktsiinidel on kõrvaltoimed, aga me oleme need päris hästi ära kirjeldanud ja kui me neid teame, oskame nendega ka tegeleda."

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: