Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Ea Põldis rääkis Õhtulehele, et vaktsineerimata töötaja võib töötada ka kohtades, kus klientidelt nõutakse vaktsineerimispassi, negatiivset testi või läbipõdemistõendit. Aga sellise juhul on tööandja ülesanne ennetada teiste vahenditega nakkusohtu - näiteks tagada isikukaitsevahendid, korraldada töö ümber või kontrollida töötajate nakkusohutust.

"Töökeskkonna mõttes peab tööandja esmalt hindama töökeskkonnas viiruse levikuga seotud riske ning võtma kasutusele meetmed riskide maandamiseks, et kaitsta nii oma töötajate kui ka klientide tervist. Töökohtades, kus töötajad puutuvad pidevalt kokku suure hulga inimestega või riskigruppi kuuluvate inimestega, on tööandjal võimalik riskianalüüsi tegevuskavas ette näha meetmena näiteks isikukaitsevahendite kasutamine, töö ümberkorraldamine, töötajate nakkusohutuse kontrollimine, töötajate vaktsineerimine, testimine või muud sellised meetmed," ütles ministeeriumi pressiesindaja Riina Soobik laupäeval ERR-ile.

"Sobilike meetmete rakendamise korral on oluline arvestada töö iseloomu ehk seda, kas töötaja puutub tihedalt kokku klientidega või mitte ja kas tööd on võimalik selliselt ümber korraldada, et kokkupuuteid vähendada," ütles Põldis.

Vaktsineerimine või testimine on asjakohane meede nende töötajate puhul, kelle osas riskianalüüsist nähtub, et see on tingimata vajalik tööülesannete ohutuks täitmiseks, selgitas Soobik.

"Kui tööandja näeb tegevuskavas meetmena ette tegevusi, millega kaasnevad kulud, siis tuleb tal ka need katta. See kehtib kõikide sektorite puhul, mitte ainult neis, mida puudutavad kehtima hakkavad piirangud," rõhutas ta.

Sotsiaalministeeriumi esindaja lisas, et valitsus jätkab teisipäeval arutelu selle üle, millised reeglid uute korralduste valguses kehtima hakkavad.

"Kuid igal juhul on kõige õigem end esimesel võimalusel vaktsineerida," ütles Soobik.