Elanikud pole rahul plaanitava Tartu maantee ümbersõidu lahendusega

Transpordiamet valmistab ette Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitust, mis peaks ühendama Räpina maantee ja Jõhvi maantee ning transiitliikluse kesklinnast välja suunama. Esialgse eskiislahendusega ei ole aga piirkonna inimesed rahul, sest see tähendab neile ringisõitu ja ajakulu.

Mööda Tallinna-Tartu maanteed põhja poolt Tartusse jõudmiseks peab Emajõest üle saamiseks sõitma läbi Tartu kesklinna. Et tagada Tartust sujuv möödasõit ja vähendada kesklinnas veokitransiiti, peaks 2029. aastaks valmima uus maanteetrass.

Planeeritud teelõigu lähedale jäävate kinnistute omanike jaoks on esialgne eskiis tekitanud juba omajagu küsimusi. Näiteks miks ei võiks ehitada Vorbusele kahetasandilise liiklussõlme asemele ringristmikku.

"Ringristmik võimaldaks paremat juurdepääsu kavandatavale elamurajoonile ja säiliks ka praegustele kinnistule parem juurdepääs. Kui tehakse niinimetatud kringel, siis tekib katkestus Vorbuse teel. Samuti nendel, kes on jõe ääres, nendel tuleb teha tagasisõit linnapoole, et saada uuele magistraalile," rääkis kinnistuomanik Ülle.

Ka maastikuarhitekt Mart Hiobile tundus projekti vaadates esimene valik ringristmik, ehk soodsam variant. "Sest üle tee on kavandatud ringristmik ja seal edasi on juba olemas ringristmik. Ühe ekstra silla ehitamiseks ei ole mingit põhjust, et saavutada see poole sekundiline kiirusevõit," sõnas ta.

Transpordiametil on aga tee põhitrass eskiisiga paika pandud.

"Kuna selle põhjapoolse ümbersõidu eesmärk on sujuv liikluse ümbersuunamine Tartust, siis selle põhitrassi peale me ringristmikke ei tee. Sellesse kohta kindlasti mitte," rääkis transpordiameti üksuse juhataja Janar Taal.

Taal tõdes ka, et neil, kes elavad planeeritava tee ääres, pikenevad liikumisteed paratamatult. "Kiirtee või esimese klassi maantee eeldabki seda, et see kes tahab pikka distantsi mugavalt läbida, tema saab kiirelt ja mugavalt liikuda. Kohalikul tulevad teekonna pikendused, sest me ei saa lubada iga jupikese tagant liitumisi, seal on omad reeglistikud, et ohutust ja kiiremaid kiiruseid tagada."

Umbes kuue kilomeetrise teelõigu sisse on planeeritud kolm suurt viaduktiga liiklussõlme, raudteeviadukt, ja sild üle Emajõe. Just massiivsus tekitab maastikuarhitekt Mart Hiobile enim küsimusi.

"Kas on mõtet nii palju raha panustada, et see autosõit oleks äärmuslikult mugav. Autoga läbi peab saama, aga ei ole ju esmatähtis seda saada võimalikult suurel kiirusel," märkis Hiob.

Teelõigu eeldatavaks maksumuseks peetakse kuni 100 miljonit eurot.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: