Hankel võtavad mõõtu mobiil-ID ja Smart-ID looja SK ID Solutions ning Belgia ettevõte Belgian Mobile ID.

Algselt pidi riik uue mobiilse elektroonilise identiteedi teenuse võtma kasutusele tuleva aasta jaanuarist, riigihanke protsess on algselt plaanitust rohkem aega võtnud ja pakkumisteni loodetakse jõuda septembri teisel poolel.

"Uus lahendus peaks toimima järgmise aasta 1. juulist," rääkis riigi infosüsteemi ameti (RIA) peadirektori asetäitja Margus Arm ERR-ile. 

Kümme aastat tagasi võitis hanke Swedbanki, SEB Panga ja Telia Eesti ühiselt loodud SK ID Solutions, kes on sellest ajast hallanud mobiil-ID-d.

Mobiil-ID kasutajaid on Eestis praeguseks üle 225 000, populaarsemaks on osutunud sama ettevõtte teine lahendus Smart-ID, millel on Eestis kasutajaid 580 000. Smart-ID eeliseks võib pidada seda, et teenus ei ole seotud SIM-kaardiga ja on kasutajale tasuta. 

"Kui vaatame, mis hange oli 11 aastat tagasi, siis seal mindi hankima väga spetsiifilist lahendust, tehnoloogiat. Praegu me läksime otsima pigem uut lahendust, mis võimaldaks mobiilsel seadmel isiku tuvastamist ja anda digitaalallkirja," rääkis Arm. 

Praeguste lahenduste, mobiil-ID, Smart-ID ja ID-kaardi kõrvale tuleb seega tõenäoliselt uus ja riigi poolt toetatud lahendus. Põhiline sisu jääb uuel lahendusel samaks - ka sellega saab end autentida, logida sisse teenustesse ja anda digiallkirja. 

SK ID Solutionsi juhatuse liikme Liisa Lukini sõnul plaanib ettevõte kahe toimiva lahendusega siiski ka edaspidi jätkata. Ka riik toetab mobiil-ID-d edasi veel viis aastat pärast lepingu lõppemist, ehk teenuse kasutajad lähiajal selle kadumist kartma ei pea. 

"Tõenäoliselt pakume seda edasi, aga riik ei ole selles protsessis enam osaline. Hetkel oleme seisukohal, et jätkame operaatoritega mobiil-ID välja andmist," rääkis Lukin. 

SK ID solutions pakub mobiil-ID teenust just sellisel viisil ka Leedus, kus see ei ole riiklik lahendus. 

"Täna on Eestis Smart-ID kasutajaid 600 000. Mobiil-ID-l, mis on turul olnud 10 aastat, on 225 000 kasutajat," kirjeldas Lukin, tuues välja, et just teenuse ebamugavus ja tasu tarbija jaoks on need, mis on Smart-ID populaarsust kasvatanud. Samal ajal on Smart-ID kallim e-teenuse pakkujale, kes soovib seda oma teenuses isiku autentimisel kasutada.

Hange võiks meelitada eraettevõtted riigile uusi lahendusi pakkuma

Uuel hankel osaleb ka Belgia ettevõtja Belgian Mobile ID, mis on nagu Eesti firmagi pankade ja telekomide konsortsium. 

On vaid üks asi, mis riikliku garantiiga isikutunnistust teistest eristab - sellega saab anda hääle valimistel. 

"Eks alati on küsimus, kui palju neid lahendusi turul peaks olema. Siiani on kolm olnud: mobiil-ID, ID-kaart ja Smart-ID. Kolmest kaks on väljastatud riigi poolt. Me oleme riigina defineerinud, et riik tagab lisaks ID-kaardile ühe alternatiivse lahenduse. Ehk me tahaksime oma kodanikele pakkuda vähemalt kahte erineval tehnoloogial põhinevat lahendust, kui ühega midagi juhtub, siis on võimalik teist edasi kasutada. Loomulikult kui neljas juurde tuleb - lõpuks otsustavad kasutajad, mida nad kasutada tahavad, mis on see lisaväärtus, miks nad peaksid võtma mingi uue lahenduse," rääkis Arm. 

Armi sõnul on uue hanke üks eeldus, et teenus oleks SIM-kaardi vaba.

"Praegune lahendus toetub ikkagi väga palju SIM-kaardile, võiks öelda, et see lahendus otseselt hankesse ei sobi, midagi uut peab tulema," rääkis ta. Arm kinnitas, et Smart-ID lahendus samas aga hanke tingimustega vastuollu ei lähe. 

Lukini hinnangul peaks kaaluma, kas töötavate lahendustega turule veel neljanda mobiilse lahenduse toomist võib mõistlikuks pidada. "Kui turul on piisavalt kaetust, siis võib-olla leida mingi muu vorm selleks, et turul oleks tegutsejad," sõnas ta.

Arm märkis, et teiseks võimaluseks oleks riigil ise uus lahendus arendada.

"Pigem võiksid ettevõtted uute lahendustega välja tulla ja riik võtab selle kasutusele. Eks eelmine tehnoloogia on 10 aastat tagasi hangitud, mingi aeg tuleb vaadata üle, mis turul toimub ja kas on tänapäevasemaid, uuemaid, teise tehnoloogiaga lahendusi. Kes teab, 10 aasta pärast on ta näotuvastus, hääl, sõrmejälg või hoopis midagi muud, aeg-ajalt peab vaatama mis uusi asju turul on," sõnas ta. 

See, kas uus teenus on lõpptarbija jaoks tasuta, või tasuline nagu mobiil-ID, on hankes lahtine ehk sõltub konkreetsest pakkumisest.