Terviseamet kehtestab kolmapäevast tervishoius hädaolukorra

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Põhja-Eesti regionaalhaigla koroonakriisi ajal. Autor/allikas: Põhja-Eesti regionaalhaigla

Kuivõrd koroonaviirusega nakatumine on aina enam jõudmas vanemaealiste sekka ning sellega koos tõuseb prognoosi järgi ka haiglaravi vajadus, kehtestab terviseamet hädaolukorra, mis lubab haiglatel hakata looma juurde riigi poolt rahastatud voodikohti COVID-haigete jaoks.

"Tervisamet kehtestab tänasest (kolmapäevast – toim.) tervishoiualase hädaolukorra, millega tõstetakse alates 20. augustist haiglate valmisoleku taset, et luua täiendavaid COVID-haiglakohti ja me peame valmis olema, et haiglasse hakkab rohkem inimesi tulema. Hädaolukord annabki haiglatele võimalus luua täiendavaid COVID-kohti, võimaluse saada rahastust ravikohtade eest," ütles tervisameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma Vikerraadio saates "Uudis+".

20. augustist peavad haiglatel olema lisakohad loodud ning võime COVID-haigeid vastu võtta, lisas Härma. Millist tervishoiuvaldkonda töötajate ümbersuunamine COVID-patsientide peale enim mõjutab, ei ole Härma sõnul praegu võimalik ennustada, kuid plaanilisele ravile ümberkorraldused kindlasti mõju avaldavad.

"Need kohad, mis luuakse, tulevad mingi ressursi arvelt. Kõige kitsam ressurss on meil tervishoiutöötajad ja seetõttu hakatakse piirama ka plaanilist ravi. Kevadel, kui COVID-kohtade arv ulatus tuhandeni, olime väga kriitilisel piiril oma tervishoiuvõimekusega. Tasapisi hakkame ülespoole ravivajadust eskaleerima, aga selle on oma mõju," lausus Härma.

Terviseamet täpsustas, et teise taseme kehtestamine tähendab eelkõige valmisoleku taseme muutust kiirabile, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele, kes peavad arvestama olukorraga, kus abivajajate hulk võib ületada tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse.

"Hetkel ei ole plaanilise ravi osutamine veel häiritud, kuid oleme kahetsusväärsel kombel tagasi olukorras, kus haiglates tuleb täiendavalt avada COVID-19 haigetele mõeldud voodikohti. Näeme trendi, kus haiglaravile satuvad peamiselt vaktsineerimata inimesed. See annab lootust, et haiglaravi vajadus jääb viimase viiruselaine tipphetkedega võrreldes tagasihoidlikumaks," ütles terviseameti peadirektor Üllar Lanno.

Härma sõnul on hädaolukord vaja ette ära kehtestada, et haiglatel oleks võimalik end valmis panna. Terviseameti prognooside järgi tõuseb 20. augustiks haiglaravi vajavate koroonahaigete arv kuni 150-ni. Kolmapäeva seisuga vajab haiglaravi 63 koroonapatsienti.

Samuti jätkub Härma sõnul nakatumiste arvu kasv. Kolmapäeva seisuga on nakatumiskordaja R Eestis 1,19 ning see kasvab järgmistel nädalatel ligikaudu kümme protsenti nädalas, prognoosis Härma. See tähendab, et 20. augusti ajal jääb päevaste nakatumiste arv Eestis 300 ja 400 vahele.

Terviseamet langetas ohutaset 1. juulil. "Uus nakatumistelaine tabas meid möödunud aastaga võrreldes kaks kuud varem. Nüüd tuleb keskenduda vaktsineerituse hõlmatuse kasvatamisele, sest immuniseerimise abil saame hoida ühiskonna võimalikult avatuna. Piirangute kehtestamisel tuleb arvestada," sõnas Lanno.

"Nii nagu juuli alguses hoiatasime, osutus suurimaks probleemiks koroonaviiruse delta tüvi, mis levib eelnevalt domineeritud alfa tüvest vähemalt ühe kolmandiku võrra kiiremini. Oleme suutnud nakkuskoldeid kiiresti piiritleda, kuid viiruse nakatamispotentsiaal on ülikõrge. Oleme näinud kollete tekkimist vabaõhuüritustel, mis kinnitab nakkusohu kõrget taset," ütles Lanno.

Möödunud aastal kehtestati Eestis tervisealane hädaolukord siis, kui haiglates viibis samuti 63 COVID-19 patsienti.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: