Härma ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et praegu nakatuvad ennekõike nooremaealised vaktsineerimata inimesed ja haiglasse satuvad enamasti vanemad vaktsineerimata inimesed.

Samas võib nakatumise kasvu tõttu just nooremaealiste seas hakata neid ka rohkem haiglasse sattuma, selgitas Härma.

"Sügisesse minnes peame arvestama, et nakatumist me maha suruda enam ei saa," lisas ta.

Härma ütles, et kui inimestel on plaanis külastada oma vaktsineerimata sõpru või sugulasi, tasub ka vaktsineeritul enne koroonaviiruse kiirtest teha, et nakkusohtu võimalikult palju minimeerida.

Ta tõi välja, et iga kümnes koroonaviiruse juht on sisse toodud välismaalt ning kasvama on hakanud riigisisene levik.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik selgitas, et praegused koroonaviirusega nakatumiste arvud on suve kohta liiga kõrged ning ta kutsus inimesi jätkuvalt üles vaktsineerima.

COVID-19 vastase vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer selgitas, et Jansseni vaktsiinitarned viibivad jätkuvalt ja lähiajal neid oodata pole.

Seeri sõnul oli kolmapäeva hommiku seisuga üle Eesti saadaval rohkem kui 14 000 vaktsineerimisaega selleks või järgmiseks nädalaks.

Kiik: valitsus ei tegele kellegi vallandamisega

Minister Kiik selgitas, et valitsus tegeleb sellega, et tööandjad saaksid tagada ohutu töökeskkonna.

"Bioloogiliste ohutegurite määrus, mida valitsus on nüüd arutanud /---/, see aitab lihtsalt kaasa tööandajale, et justnimelt hinnata, millistes olukordades on põhjendatud näiteks COVID-tõendi küsimine või muude usaldusmeetmete rakendamine," lisas ta.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu ütles, et tööandja vastutab töökeskkonna ja töötaja tervise eest töökohal

Selleks, et hakata nõudma vaktsineerimistõendit, peab tööandja Miidla-Vanatalu riske põhjalikult hindama. Kui mõni töötaja näiteks vaktsineerimisest keeldub, kuid tööandja hinnangul on see vajalik, siis peab tööandja töötajale riskianalüüsi tulemusi tutvustama.