Hinnakasvu vedasid endiselt energiahinnad, mis tõusid kuuga 1,6 protsenti.

Toidu- ja energiahindu välja jättes oli hooajaliselt korrigeeritud alusinflatsioon 0,3 protsenti, teatas USA tööministeerium.

Bensiinihinnad tõusid juulis juuniga võrreldes 2,4 protsenti, aastatagusega võrreldes aga 41,8 protsenti.

Energiahinnad langesid järsult, kui suur osa äridest ja transpordist koroonaviiruse piirangute tõttu suleti, kuid vaktsineerimise edenemine on lubanud majandust taasavada ja viinud hinnad taas tõusule.

Bensiinihindade kasvust on saanud poliitiline murekoht president Joe Bideni valitsusele.

Valge Maja ärgitas kolmapäeval naftakartelli OPEC+ tootmist hinnakasvu vaoshoidmiseks suurendama.

"Kõrgem bensiinihind, kui seda ei kontrollita, võib kahjustada maailmamajanduse taastumist," ütles USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan. Ta lisas, et OPEC+ hiljutine lepe tootmist suurendada ei olnud pandeemia ajal tehtud kärbete tasa tegemiseks piisav. "President Biden on selgelt öelnud, et tahab ameeriklastele ligipääsu taskukohasele ja usaldusväärsele energiale, sealhulgas tanklas."

Analüütikud ootasid juulis inflatsiooni raugemist 5,3 protsendi tasemeni, edastas Trading Economics.

"Me usume, et juuni tähistas aastase inflatsiooni tippu," ütles Oxford Economicsi analüütik Kathy Bostjancic.

Bostjancici sõnul on pandeemia mõju märkimisväärselt vähenenud, kuid aastane inflatsioon võib üle kahe protsendi püsida veel mõnda aega.