"Bensiinihinnad põhinevad globaalsel naftaturul. Seda turgu kontrollib kartell. See kartell on OPEC. Sellel kartellil on hinnatõusu kohta rohkem rääkida," ütles Granholm. 

USA-s kasvab mure kiire inflatsiooni pärast. Föderaalsed ametiasutused prognoosivad, et talveperioodil tõusevad ka majapidamiste küttearved, teatas Financial Times. 

Kõrget nafta hinda kommenteeris hiljuti ka Biden. 

"Ma arvan, et see, et Venemaa ja Saudi Araabia ja teised suuremad tootjad ei pumpa rohkem naftat, pole õige," ütles Biden. 

Administratsiooni kõrge ametniku sõnul arutab Biden G20 läbirääkimistel ka globaalse energiaturu olukorda.

"Oluline on see, et ülemaailmsed energiatarned peaksid sammu ülemaailmse energianõudlusega. Ülemaailmne energianõudlus on jõudnud peaaegu tagasi pandeemiaeelsele tasemele. Energiavarustus pole seda taset aga saavutanud," ütles ametnik ajalehele Financial Times. 

Valge Maja samas karmistab regulatsioone USA naftasektoris. Bideni administratsioon tahab võidelda kliimamuutuste vastu ja tahab riigis naftatootmist vähendada. 

"Need tõusvad fossiilkütuste hinnad näitavad, et peame kahekordistama oma energiavarustuse mitmekesistamist," ütles Granholm. 

Maailma riikide liidrid kohtuvad novembri alguses Glasgow' kliimakonverentsil. Samal ajal kohtuvad ka Saudi Araabia, Venemaa ja teiste suurte naftatootjate esindajad. Otsustatakse, kas suurendada naftatootmist, teatas Financial Times. 

Pühapäeval teatas Hiina valitsus, et süveneva energiakriisi tõttu vabastab riik osa strateegilistest bensiinivarudest. Nafta hind esmaspäeval langes. 

Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind 83,26 dollarini barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind langes 82,93 dollarini barreli kohta. 

USA investeerimispank Goldman Sachs prognoosib siiski, et Brent jõuab aasta lõpuks 90 dollarini barreli kohta.