Kaitseminister: Leedu välisministeeriumi kirjavahetus varastati novembris
Leedu kaitseministri Arvydas Anušauskase sõnul varastasid häkkerid välisministeeriumi kirjavahetuse mullu novembris.
"Me tahame täpsustada, et küberrünnak leidis aset eelmise aasta novembris. Küberrünnakut üritati ka eile, kuid see katse ei olnud edukas," ütles minister neljapäeval BNS-ile. Ta kinnitas, et seostab seda rünnakut Vene eriteenistustega.
"Neid meie piirkonnas aktiivselt tegutsevaid häkkerirühmitusi, kes korraldavad küberrünnakuid, murravad sisse andmebaasidesse, neid seostatakse reeglina Vene eriteenistustega," tõdes Anušauskas.
"Ma arvan, et jah," vastas minister, kui temalt küsiti, kas tema hinnangul on viimane rünnak seotud Venemaaga.
Leedu ametkonnad novembris rünnakust ei teatanud.
Neljapäeval kirjutasid uudisteportaalid lrt.lt ja delfi.lt, et häkkerid kirjutavad foorumites küberrünnakust Leedu välisministeeriumile. Nende sõnul on varastatud üle 1,5 miljoni ühiku ministeeriumi kirjavahetusest suursaadikutega välisriikides, partneritega NATO-s, mõned dokumendid olid aga märgitud "salajasteks".
Häkkerite andmeil avalikustasid diplomaadid USA saladusi Euroopa suhtes – peamiselt seoses gaasijuhtmega Nord Stream 2. Diplomaatide kirjades arutati ka suhteid Valgevene ja Hiinaga.
Anušauskas ütles, et ei saa kinnitada dokumentide ehtsust, lisaks on osa neist salastatud.
"Kui leiab aset mingi infoleke, et on olemas võimalus lisada dokumentide sisusse libauudiseid, ebausaldusväärseid andmeid, mis võivad olla võltsitud," lausus minister.
Anušauskase sõnul on varastatud dokumente vähe. "Spetsialistide hinnangul ei ole tegemist kümnenditepikkuse, vaid lühikese ajavahemikuga."
Ministri sõnul olevat pärast novembrikuist vahejuhtumit välisministeeriumile esitatud soovitused, kuidas korraldada küberjulgeolekut nii, et sellised asjad ei korduks. Need soovitused on ka ellu viidud, lausus ta.
'"Eilne ebaõnnestunud rünnakukatse tõestab seda," märkis Anušauskas.
Minister rääkis, et kuigi dokumendid varastati novembris, teatati sellest alles nüüd, kui Leedus leidsid aset poliitilised rahutused.
"Sellega võidakse taotleda kõige erinevamaid eesmärke – destabiliseerida olukorda või põhjustada mainekahju," lausus Anušauskas.
Leedu president Gitanas Nauseda ütles neljapäeval delfi.lt-le, et lekkinud info võib teha tõsist kahju, eelkõige liitlasriikidele.