"Leedu on selle sammu astunud ja ma arvan, et teised riigid varsti jätkavad seda ning astuvad Euroopa Liidu pikaajalisi strateegilisi huve arvestades 16+1 formaadist välja," rääkis Jüris ERR-ile.

Ta selgitas, et Euroopa Liit on oma India-Vaikse ookeani strateegias rõhutanud, et rahu säilimine sealses regioonis on EL-i üks põhihuvisid ja selleks vajaliku heidutuse kasvatamiseks saab iga liikmesriik panustada, edendades suhtlust Taiwaniga. "Sest mida tihedamad ja paremad on majanduslikud ja kultuurilised suhted Taiwaniga, seda kõrgem hind on Hiina sõjalisel agressioonil Taiwani suhtes," tõdes ekspert.

Küsimusele, kas see tähendab, et Eesti võiks 16+1 formaadist lahkuda ja edendada suhteid Taiwan'iga, vasta Jüris: "Väga lühidalt kokku võttes – jah."

Formaat 16+1 on 2012. aastal Hiina algatatud diplomaatiline raamistik koostööks Euroopa endiste sotsialismileeri riikidega, kuhu kuuluvad Balti ja Visegradi maad, Bulgaaria, Rumeenia ja EL-i mittekuuluvad Balkani riigid. Hiljuti liitus selle formaadiga ka Kreeka, kuid Leedu lahkumise järel sellest tänavu 22. mail muutus 17+1 formaat taas 16+1 formaadiks. Koostööraamistiku peamine siht on Hiina huvi saada investeeringutega Ida-Euroopa taristuobjektidesse piirkonnas suurem mõju.

16+1 formaadis on nähtud Hiina katset lõhestada Euroopa Liitu. Algatuse kriitikud on leidnud, et Euroopa Liit peaks Hiinaga suhtlema ühtsena, n-ö 27+1 formaadis.

Eesti on siiski vähendanud oma osalust raamistikus, saates näiteks tänavu peetud 17+1 tippkohtumisel peaministri asemel välisministri.

"Eesti ja Hiina teevad koostööd erinevates valdkondades. Eesti on vähendanud oma osalemist 16+1 formaadis miinimumini.  Aktiivset koostööd selles raamistikus praegu ei toimu," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Aari Lemmik teisipäeval ERR-ile. "Suhetes Hiinaga eelistab Eesti kahepoolset koostööd ning Euroopa Liidu ühtset lähenemist, lähtudes EL-i ühistest väärtustest ja huvidest," lisas ta.

Eesti ei kavatse muuta oma ühe Hiina poliitikat

Kommenteerides neljapäeval valitsuskabinetis peetud Taiwani-teemalist arutelu, ütles välisminister Eva-Maria Liimets, et Eesti ja Euroopa Liit tervikuna lähtuvad ühe Hiina poliitikast.

"Tegemist oli korralise kabinetiaruteluga, mis keskendus Eesti ja Taiwani suhtlusele mittepoliitilistes valdkondades nagu kaubandus, investeeringud ning haridus- ja kultuurikoostöö. Lisaks toetame Taiwani sisulist osalemist rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tehnilises töös. Peame taolist osalust eriti vajalikuks küsimustes, mille lahendamine nõuab ülemaailmseid pingutusi, nagu COVID-19 pandeemia," ütles minister ERR-ile saadetud kommentaaris.

Hiina sõda Taiwaniga ohustaks ka Eesti julgeolekut

Rääkides heidutusest pidas Jüris silmas Hiina ähvardusi Taiwanile ning seda, et lääneriikide ühtsus ja toetus Taiwanile aitab ära hoida kompartei juhitud Hiina Rahvavabariigi võimalikku sõjalist rünnakut saarele.

"Heidutuse mõttes on kasu sellest, kui Euroopa Liit on ühtne oma välispoliitikas Hiina suhtes. Ja mida Eesti selles valguses teha saaks, on mitte ainult retooriliselt, vaid ka tegudes seista selle eest, et Euroopa Liidul oleks ühtne välispoliitika Hiina suunal," rääkis ta.  

Jüris rääkis ka sellest, et Hiina on viimastel aastatel soetanud Venemaalt moodsat sõjatehnikat, näiteks sõjalennukeid Su-35 ja õhutõrjekomplekse S-400 ning loomas sellega omale võimekust Taiwani vallutamiseks. Jürise sõnul on Hiina lisaks relvaostudele Venemaal ka väga aktiivselt õppinud Moskvalt selle tegevusest Gruusias ja Ukrainas ning on oma sõjalist fookust ümber suunamas suurel laiapindselt kaitsesõjalt regionaalsete konfliktide haldamisele ja lahendamisele. "Peking on oma sõjaväe restruktureerimises arvesse võtnud Venemaa õppetunde. Taiwani kaitseringkondades toodi nendesamade hiljutiste õhuruumi rikkumiste näol esile, et Hiina on sõjaliselt võimeline juba viie aasta lõikes Taiwani ründama," ütles ekspert.

Kui Peking peaks tõesti alustama sõjategevust, siis see kahjustaks ka Eesti julgeolekut, kuna meie peamise liitlase USA tähelepanu siinsele regioonile jääb vähemaks, rõhutas ekspert.

"Kui see konflikt peaks lähiaastatel aset leidma, siis paratamatult tähendab see ka seda, et USA fookus, mis niigi on pöördumas, liigub veel drastilisemalt Aasia – Vaikse ookeani suunas. See aga tekitab Venemaale rohkem tegutsemisruumi oma lähiümbruses," selgitas Jüris. "Teadupoolest on ressursid maailmas piiratud ka sellistel suurvõimudel nagu USA. Ja paratamatult meie julgeolekuolukord selle tulemusel halveneb ja nõrgeneb," märkis ta.