Debatil osalesid Andrus Ansip (Eesti Reformierakond, Uueneva Euroopa fraktsioon), Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis), Jaak Madison (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon), Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis), Urmas Paet (Eesti Reformierakond, Uueneva Euroopa fraktsioon).

Marina Kaljurand ütles, et ta on suhteliselt kriitiline selles osas, kuidas Euroopa Liit on käsitlenud kogu koroonapandeemiat, kaasa arvatud vaktsineerimist. Me näeme ise, kui suured vahed on liikmesriikide vahel ja Eesti ei ole ka seal päris tipus, pigem lohiseb sabas.

"Euroopa Liitu ei saa vaadata ainult selles osas, et palju vaktsiine tarnisime, palju ladudes, palju seisab. Minu jaoks on kriteerium see, kui palju inimesi saab vaktsineeritud, kui kiiresti saavad vaktsineeritud ja kui kiiresti saame pöörduda enam-vähem normaalse elurütmi juurde," sõnas Kaljurand

Sven Mikseri hinnangul oleks Eesti võinud kasutada paremini seda aega, mis meil oli, alates kriisi puhkemisest. Oleks pidanud olema palju paremini valmis selleks hetkeks, kui vaktsiinid muutusid kättesaadavaks. Sõnumeid, mis oleksid inimestes tekitanud soovi vaktsineerida, oleks pidanud andma palju selgemalt, palju ühtsemalt ja palju varem.

Samal ajal, nentis Mikser, nii kaua kui väga suured regioonid maailmas, olgu India või Aafrika, on põhimõtteliselt täiesti vaktsineerimata, nii kaua me pandeemiast kindlasti lõplikult jagu ei saa.

Andrus Ansip meenutas, et Eesti oli vaktsineerimises Euroopa Liidus väga edukas poolest aprillist poole maini, siis me olime võrdsete hulgas, isegi esimesed. "Siis hakkas allakäik, me ei hakanud vaktsiini enam õlga süstima, vaid kogusime külmkappi. Praegu oleme vaktsineerimises 20-21. kohal ja see Eestile au ei tee," lausus Ansip.

Jutuks tulid ka koroonapiirangud ja Jaak Madison arvas, et Eestis oleks väga mõistlik, kui õiguskantsleri büroo koostaks analüüsi, millise piirini võiks minna teatud piirangutega rakendamisega ja kus võiks punane joon ette tulla ja öelda, et põhiõiguste riive on liiga tugev.

Urmas Paet nentis, et nüüd tuleks mõelda mitu kuud ette, isegi kolmanda vaktsiinidoosi süstimisele, mida mõned riigid maailmas on juba alustanud. "Kritiseerida saab ja tuleb, aga sageli unustatakse ära, et Euroopa Liit saab teha nii palju kui liikmesriigid tal teha lasevad," ütles Paet.