Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles ERR-ile, et teenindus ja kaubandussektoris on veel hinnanguliselt 40 protsenti vaktsineerimata töötajaid.

Kui töökeskkonna riskianalüüs näeb aga ette töötajate testimise vajaduse, võib see olenevalt töötajate arvust tuua tööandjale kaasa tuhandeid eurosid igakuist lisakulu. Kuigi praeguse korra alusel peab tööandja katma riskidega kaasnevad kulud ise, tekitab see pikemas perspektiivis Aasa sõnul küsimusi.

"Kuna see kolmas laine paistab tulevat selgelt peale sügistalve hooajaks ja see periood võib kujuneda päris pikaks, siis ilmselt pikaajaliselt ei ole see majanduslikult otstarbekas ega õiglane, et vaktsineerimata inimeste testimiskulud peavad tööandjad kinni maksma," arvas Aas.

Nii Aasa sõnul on aga seoses bioloogiliste ohutegurite määrusega õhus veel palju teisigi küsimusi.

"Eelkõige sellised juriidilised küsimused, inimeste õiguste küsimused, küsimus, kuidas töödelda isikuandmeid ja nii edasi /---/ kuna aega on väga vähe, siis on tegelikult segadust ja sellist pahameelt omajagu," lisas Aas.

Vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa ütles ERR-ile, et veel pole diskrimineerimist esinenud, kuid kuna inimesed proovivad uue korraldusega alles kohaneda, ei saa välistada, et seesuguseid nõudeid lähiajal tuleb.

Harkmaa sõnul oodatakse huviga otsust, mis puudutab Tallinna Kiirabi töötajate kohtusse pöördumist. Kohtulahend aitaks luua praeguses olukorras õigusselgust. Riskianalüüsid kujuneksid aga tema sõnul kohtuteel oluliseks materjaliks.

"Kindlasti on see heaks tõendusmaterjaliks vaidluste puhul. Ja meil selliseid nõudeid ei ole ka veel kohtusse jõudnud, kus töötajad üritaksid väita, et nad töökohal haigestusid COVID-isse, et kas see on tööandja süül, kas see on isegi tööga seotud haigus, kutsehaigus või midagi sellist. Võib muidugi olla olukordi, kus see ongi tööandja süül juhtunud, kui ta ei ole neid meetmeid rakendanud," lisas ta.

Sotsiaalministeeriumi sõnul uuendatakse koroonakriisi ajal töötamise juhiseid kriis.ee ja tööelu.ee lehel teisipäevaks