Venemaa okupeeritud Krimmi teema ei pea kaduma rahvusvahelisest päevakavast, arvab Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Esmaspäeval toimunud tippkohtumine näitas, et temaga on solidaarne üle 40 riigi, sealhulgas kõik Euroopa Liidu riigid. "Krimmi platvormi" osalejad võtsid enda peale teatuid kohustusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Krimmi Vene Föderatsiooni poolt annekteerimise mittetunnistamine. Kohustus läbi vaadata poliitilised ja diplomaatilised lisapiirangud ehk sanktsioonid Venemaa vastu juhul, kui ta jätkab agressiooni. Platvormi kõigi osalejate jõupingutuste ühendamine, et tagada julgeolek ja stabiilsus Musta mere regioonis," rääkis Zelenski.

Deklaratsiooniga liitus esmaspäeval Kiievis 46 riiki, sealhulgas ka Eesti. Seal on palju sõnu, aga mõte on lihtne - Krimm on Ukraina.

Venemaast räägiti täna tippkohtumisel vaata et rohkem kui Krimmist endast.

"Esimest korda tunnistati rahvusvahelisel tasemel Vene Föderatsioon okupandiks. Ja vastavalt rahvusvahelise humanitaarõiguse normidele on ta kohustatud viivitamatult peatama inimõiguste rikkumise okupeeritud Krimmis ja juba praegu lubama rahvusvahelistele humanitaar- ja õiguskaitse organisatsioonidele juurdepääsu Krimmi," lausus Zelenski.

Deklaratsioonis on sätestatud, et Krimm saab tagasi Ukraina kontrolli alla rahumeelsel teel. Aga kuidas see on võimalik?

Ukraina okupeeritud alade taaslõimumise minister Oleksi Reznikov arvab, et enne seda toimub Venemaa juhtkonna vahetus. "Ja siis nad poole aasta või aasta jooksul muudavad narratiivi. Ja kõik need propagandistid, kes karjuvad täna, et me oleme vaenlased, hakkavad rääkima, et ei ole me nii vaenulikud midagi, et äkki nad ise tol ajal kiirustasid... Lahendus tuleb kindlasti. Võib-olla mingi ülemineku variant, nagu uus Hongkong või midagi sarnast. Mingi lahenduse me leiame, selles ei ole probleem. Oleks ainult tahet, sest võti on kahjuks Kremlis. Ja kui tuleb keegi uus, kes oleks valmis seda võtit keerama, siis me kohe loome luku selle võtme kuju järgi," rääkis Reznikov.