Erinevad nimekad õigusteadlased pöördusid juunikuus valitsuse ja ülikoolide rektoritele poole ettepanekuga, et riik peaks rahastama üksnes akadeemilise kõrgkvalifikatsiooniga juristide ettevalmistamist ja seda üksnes ühes ülikoolis. Tasuta akadeemilise õigusõppe kõrval tuleks võimaldada ka tasulist õpet eriõppekavadele, mikrokraadidele ja täiendõppele, leiti pöördumises, millele kirjutasid alla riigikohtu esimees Villu Kõve, õiguskantsler Ülle Madise, advokatuuri esimees Jaanus Tehver, peaprokurör Andres Parmas, notarite koja esimees Merle Saar-Johanson, juristide liidu tegevpresident Mai Palmipuu, akadeemilise õigusteaduse seltsi esimees Irene Kull ja kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esimees Terje Eipre.

Kaks ja pool kuud hiljem, sel esmaspäeval saatis justiitsminister Maris Lauri pöördujatele vastuse. Lauri sõnul peab ta küll õigeks lisaks riiklikule rahastamisele ka eraraha kaasamist kõrgharidusse, aga seda tuleb tema sõnul teha viisil, mis ei takistaks andekatel, kuid vähekindlustatud noortel hariduse omandamist.

"See tähendab vajadust välja töötada mudel, kus eksisteerivad õppelaenud, stipendiumid, toetused jm. Kahjuks on erinevate osapoolte seisukohad neis küsimustes seni olnud kardinaalselt erinevad ja tahet kompromissi ning ühise lahenduse leidmiseks napib. Seetõttu ei ole ma ka optimistlik, et kõrghariduse, sh õigusalase kõrghariduse rahastamisküsimusi oleks võimalik kiiresti lahendada. Kuid lootust siiski on."

Lauri üheltpoolt nõustub, et õigusõpetuse väga suur pihustatus erinevate õppeasutuste vahel võib tingida õppekvaliteedi languse põhjusel, et kõikjale ei jätku piisavalt tugevaid õppejõude ning õppurite tase ja õpimotivatsioon ei pruugi alati olla piisaval tasemel.

"Seetõttu on ettepanekus õigusõpe kontsentreerida vaid mõnda kõrgkooli oma ratsionaalne iva. Siiski ei pea ma õigeks, et õigusharidus koondataks üksnes ühte ülikooli, vaid pooldan erinevate kõrgkoolide omavahelist koostööd ning eripärade arvestamist viisil, mis ühelt poolt vähendab õpperessursside liigset pihustamist, kuid teisalt võimaldaks arendada erinäolist, kuid tugevat õigusõpet."

Taaskord nõustub Lauri pöördujate teise ettepanekuga, et õigusteadust võiks käsitleda rahvusteadusena. Kuis samas vajab Eesti Lauri sõnul ka õigusspetsialiste, kes valdaksid suurepäraselt rahvusvahelist õigust, samuti Euroopa Liidu ja teiste riikide õigust ja seetõttu ei peaks välistama vastavate õppeainete omandamisvõimalusi Eestis.

Pöördumises tehtud ettepanek üleminekust viieaastasele juristiõppele koos bakalaureusekraadist loobumisega, vajab Lauri sõnul edasist põhjalikumat kaalumist.

"Peame arvestama üldise arenguga kõrghariduse mitmekesistumise suunas (näiteks erinevate erialade omandamine, samuti mitmes ülikoolis/riigis õppimise kombineerimine). Samas on võimalik, et tõesti tuleb edaspidi kaaluda õppeperioodi pikkuse, õppe sisu ja tulemuste omavahelise tasakaalu muutmist."

Justiitsminister lubab siiski moodustada töörühma, et arutada lisaks kutseeksamitele õiguselukutsete ühise baaseksami korraldamise võimalusi.