Õigusteadlased: riik peaks rahastama akadeemilist õigusharidust vaid ühes ülikoolis

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Juristide hinnangul tuleks õigusharidust tugevalt reformida, vastasel juhul kannatab õigusteenuste kvaliteet. Autor/allikas: Silver Gutmann/riigikohus

Erinevate nimekate õigusteadlaste hinnangul peaks riik peaks rahastama üksnes akadeemilise kõrgkvalifikatsiooniga juristide ettevalmistamist ja seda üksnes ühes ülikoolis. Tasuta akadeemilise õigusõppe kõrval tuleks võimaldada ka tasulist õpet eriõppekavadele, mikrokraadidele ja täiendõppele.

Kuna õigusharidust pole võimalik mujalt sisse osta, peab Eestis pakutav haridus olema tipptasemel, praegune olukord aga selline pole, kirjutavad õigusteadlased pöördumises peaministri, justiitsministri, haridus- ja teadusministri ning suurimate kõrgkoolide rektorite poole.

Pöördujate hinnangul pole senine juristide ettevalmistussüsteem piisav kvaliteetse juristkonna pealekasvu tagamiseks, see raiskab ressursse, ei vasta Eesti vajadustele ning takistab tipptasemel õigusteadlaste järelkasvu.

"Eestis antakse õigusteaduse diplom liialt paljudele inimestele, kes ei ole tegelikult läbinud aineid, mille laitmatu tundmine on juristitöö eeldusena hädavajalik. Kõrghariduse kroonilise alarahastuse tingimustes kahandab napi ressursi pihustamine mitme ülikooli vahel võimalusi kuskilgi kvaliteetset haridust anda," kirjutavad juristid.

Kuna paljudel ametialadel on vaja ka magistrikraadi ning erinevate kõrgkoolide kraadid pole omavahel võrreldavad, leiavad juristid, et juuraharidust võiks pakkuda vaid ühes kõrgkoolis ning teha seda integreeritud õppena ehk bakalaureuse- ja magistrikraadi tasuta õppes eraldi pole.

Lisaks toovad nad välja, et kehtestada tuleks ühine kutseeksam juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel, milleks on näiteks kohtunik, advokaat, prokurör ja notar.

Muu hulgas tuleks juriste koolitada vaid riigitellimusel oleva õigusõppe alusel ning eristada omavahel akadeemilist haridust ning täiendõpet, mikrokraade ja eriõppekavasid.

Sealjuures tuleb kindlaks määrata hulk, kui palju tudengeid tasuta haridust saab ning üle tuleks vaadata ka õppekavade sisu ning viia see vastavusse Eesti vajadustega.

Pöördumisele on alla kirjutanud riigikohtu esimees Villu Kõve, õiguskantsler Ülle Madise, advokatuuri esimees Jaanus Tehver, peaprokurör Andres Parmas, notarite koja esimees Merle Saar-Johanson, juristide liidu tegevpresident Mai Palmipuu, akadeemilise õigusteaduse seltsi esimees Irene Kull ja kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esimees Terje Eipre.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: