X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

"Samost ja Sildam": parlamendi roll Eestis peaks olema oluliselt suurem

Ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam tõdesid, et riigikogu roll Eestit puudutavates koroonaotsustes on olnud olematu ning parlament peaks juhtrolli riiki puudutavate otsuste langetamisel ise tagasi võtma.

Õigusteadlane Paloma Krõõt Tupay ütles sel nädalal, et riigikogu on koroonaviiruse olukorras liialt passiivne ja sisuliselt vaatab pealt, kuidas valitsus üldkorraldusi teeb.

Anvar Samost tõdes, et Tupayl on õigus ja Eesti parlament ei teegi mitte midagi.

"Mitte miski ei keela ka opositsiooni fraktsioonidel algatamast ükskõik milliseid eelnõusid, menetlusi, arupärimisi küsimustes, mis puudutavad sadade tuhandete inimeste igapäevaseid põhiõigusi," lausus Samost.

Toomas Sildam lisas, et riigikogulased on siiski arupärimisi ja küsimusi ministritele seoses koroonapiirangutega esitanud. "Minu arust selles ei ole küsimus. Ja kui opositsioonierakonnad võivad algatada ka mingi seadusemuudatuse, siis me ju saame aru, et on valitsuskoalitsioon oma 59 häälega vastas," sõnas Sildam.

Samost viitas, et ka Lätis ja Soomes sündisid parlamendi otsused koroona teemadel nii koalitsiooni kui ka opositsiooni osalusel.

Sildam lausus, et see tähendab, et Soomes ja Lätis parlamendiliikmed näevad endal olulisemalt suuremat rolli kui paljud Eesti riigikogu liikmed.

"See, et Eesti parlamendi liikmed, eriti kui nad on valitseva koalitsiooni liikmed, sageli kuidagi pisendavad enda rolli ja lähtuvad väga koalitsiooni tahtest ja sellega justkui nende valikud lõppevad. See on vale. Tegemist on parlamendiga. Eesti on parlamentaarne riik," rääkis Sildam.

"Sellistes kriisiolukordades peab parlamendi roll vaieldamatult suurem. On mõttekoht, kas selleks, et mingit kriisi kiiresti juhtida, langetada otsuseid tundide või päevadega, annab parlament ohjad valitsusele," lisas ta.

Samost märkis, et on riike, kus põhiseadus näeb ette, et kui valitsus teeb kiireloomulisi otsuseid, peab mingi aja möödudes parlament need otsused kinnitama või maha võtma. "Eestis sellist asja seaduses ei ole, mis aga ei takista parlamendisaadikuid valitsuse otsustele peale vaatamast."

Sildami hinnangul võiks riigikogule suurema rolli andmist arutama riigikogu vanematekogu. Samost lisas, et riigikogu peab selle rolli lihtsalt võtma.

Samosti sõnul paistab riigikogu passiivsus välja teisteski küsimustes. "Siin on ju väga laialt levinud võrdlus, mis puudutab riigieelarvet. Riigikogu siis toimib valitsuse valikute omalaadi kummitemplina," sõnas Samost.

Samost tõi näiteid, kuidas koroonapiiranguid puudutavatesse otsustesse on naaberriikides olnud kaasatud parlament.

"Soomes ja Lätis erineval viisil on olnud parlamendi roll koroonapiirangute loomisel ja muutmisel märkimisväärne. Eestis on täitevvõim, ehk valitsus kõik need eriolukorrad, hädaolukorrad ja piirangud omaette ära teinud. Riigikogu on põhiliselt tegelenud erinevate komisjonide tasemel sellega, kas terviseameti külmlao põrandaküte oli sees või väljas, mis kindlasti on oluline küsimus, aga inimeste liikumise ja tegevusvabaduse piiramisel, mis on üks põhiõigusi, ei ole parlament Eestis üldsegi osalenud," rääkis Samost.

Sildam ütles vahele, et vaktsineerimise üle on siiski parlamendikomisjonid ja ka suur saal arutanud.

Samosti sõnul ei puudutanud need arutelud aga otseselt piiranguid. "Näiteks Lätis on valitsus olnud väga konservatiivne ja jõuline inimeste tegevuste piiramisel. Talvel mäletatavasti valitsuse määrusega anti inimestele lahkesti luba osta ka lumelabidaid, kui lumi maha tuli. Enne seda sellist võimalust ei olnud. See ei ole nali, see on päris. Ja siis ühel hetkel kevadel, kui valitsus ei tahtnud piiranguid maha võtta, siis erinevad erakonnad parlamendis, ületades valitsuskoalitsiooni piire, otsustasid, et restoranid võivad ikkagi oma terrassid lahti teha, vastupidiselt sellele, mida valitsus oli plaaninud. Rahvasaadikutel vastavalt oma mandaadile oli selline õigus ja seda nad ka tegid. Eestis mitte midagi sarnast ei ole isegi kuulda olnud," rääkis Samost.

"Ja kui me vaatame Soome poole, siis Soome parlament on olnud väga selge tasakaalustaja inimeste põhiõiguste küsimuses ja nende piirangute teemal. Mitmel korral kui valitsus, eelkõige siis terviseministeerium on tulnud väga jõuliste sammudega, on see peatunud Soomes parlamendi põhiseaduskomisjonis, kes on osutanud plaanitavate piirangute ebaproportsionaalsusele ja põhjendamatusele ja seetõttu on Soomes ka mitmed plaanitud ja üsna rajud piirangud kehtestamata jäänud," lisas Samost.

Sildam sõnas, et see tähendab seda, et Soome parlament on võimeline tegema väga kiiresti ja väga head juriidilist ekspertiisi valitsuse eelnõudele.

Samost nõustus selle hinnanguga ja tõi välja, et Soomes on parlamendi liikmetel mahukate korralduste läbi töötamisel abis nõustajad.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: