Riigikontrolli kontrolliaruanne näitab, et rahandusministeerium on esitanud mulluse riigieelarve tulud tegelikust suuremana ning kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute osa väiksemana. Tulude hulka on arvestatud ka seda, mis sinna ei kuulu, ning jäetud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute summade arvutamisel osa summasid arvesse võtmata.

2020. aasta riigieelarve seaduse järgi ületavad tulud kulusid 109 miljoni võrra, kuid kontrollimisel selgus, et planeeritud kulud olid tuludest suuremad 256 miljoni euro võrra.

Tulude eelarve on koondosas esitatud 115,87 miljoni euro võrra suuremana, kulud 249,58 miljoni võrra väiksemana, investeeringute summa 5,56 miljoni võrra väiksemana ja finantseerimistehingute eelarve 43,04 miljoni euro võrra väiksemana.

"Pean kahetsusväärselt tõdema, et rahandusministeerium on kulude ja tulude vahe arvestamisel eksinud keskmiselt ühe miljoni euro jagu iga päeva kohta aastas," kommenteeris riigikontrolör Janar Holm koondaruande tulemusi. "See tähendab, et riigieelarve koostamise protsess rahandusministeeriumis ei taga riigikogule kinnitamiseks esitatava ja vastu võetava seaduse koondosa summade õigsust."

Alates 2020. aastast on riigieelarve tegevuspõhine ja eelarve detailsest liigendamisest on loobutud. Seetõttu on aastase riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri peamine dokument, kust riigikogul on võimalik otsustamiseks vajalikku infot saada. Ent seal esineb lisaks valesummadele ka lihtsalt arvutusvigu. Kokkuvõttes leiab riigikontroll, et tegevuspõhine eelarve ei ole end õigustanud.

"Paraku pole seletuskirju lugedes võimalik aru saada, millele ja kui palju raha kulub," osutas riigikontrolör Janar Holm. "Nendes on kirjeldatud tegevusi, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks, kuid mitte nende elluviimiseks kuluvaid summasid. Lisaks puudub seletuskirjas info selle kohta, milliste projektide elluviimine sõltub välisrahast."

Auditi käigus selgus, et 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja selle seletuskirja koostamisel ei ole järgitud arusaadavuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, olulisuse ja optimaalsuse üldpõhimõtteid. Näiteks on seaduse eelnõus ja seletuskirjas käsitletud investeeringuid kolme eri summana – kord 407 miljonit eurot, siis 838 ja 866 miljonit eurot. Erinevuste sisu ega põhjuseid selgitatud ei ole. Seetõttu ei ühti 2020. aasta riigieelarve seaduses esitatud investeeringute kogumaht seletuskirja investeeringute kogumahuga.

Ka kulude kogumahu andmed olid seaduses ning selle seletuskirjas erinevad, varieerudes miljardi euro ulatuses. Kulude summad jäävad vahemikku 10,7 miljardist eurost 11,7 miljardi euroni.

Põhiseaduslike institutsioonide, riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisalade tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute eelarvete summad 2020. aasta riigieelarve seaduses on korrektsed. Ning kuna seadus on väga üldisel tasemel, kontrollis riigikontroll, kas asutused on tehingute tegemisel lähtunud neile seadustega antud eelarvest.

Positiivse poole pealt selgus, et 2020. aasta eelarve riigieelarve täitmise aruanne annab siiski usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta. Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seadusega, 2020. aasta riigieelarve seadusega, riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega ning 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega.

Siiski ei olnud riigikontrollil võimalik kontrollida, kas kõigi ministeeriumite valitsemisalade programmide kulude ja investeeringute lõplike eelarvete ning eelarve täitmise andmed riigieelarve täitmise aruandes on õiged.

Lisaks kontrolliti auditi käigus riigi raamatupidamise aastaaruande õigsust. Riigikontrolli hinnangul on riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne õige ning kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus materiaalse põhivara saldo kohta, mis puudutab kaitseväe varasid.

Kaitseväe varade arvestuse korraldus ja selles esinevad vead ei võimalda riigikontrolli hinnangul endiselt tagada, et materiaalsete põhivarade saldo riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansis on õige, ega veenduda selles. Üheks raamatupidamise saldo õigsuse tagamise toiminguks on raamatupidamise ja analüütilise registri andmete võrdlus, mida aga kaitsevägi ei ole teinud.

Kaitseminister Kalle Laanet vastas riigikontrollile, et on nende tähelepanekutega nõus ning probleem on juba tegelemisel, et likvideerida pikaajaline vajakajäämine.

Sotsiaalkindlustusametil inventuur tegemata

Riigikontroll toob esile ka asjaolu, et sotsiaalkindlustusamet ei ole juba neljandat aastat järjest korrektselt ja õigel ajal läbi viinud sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja kohustiste inventuuri.

"Kuna amet ei edastanud audititoimingute tegemise lõpuks inventuuri tulemusi, ei olnud riigikontrollil ka sel aastal võimalik kontrollida, kas inventuur on tehtud ja kas inventuuri tulemused on raamatupidamises kõikehõlmavalt kajastud," sedastab riigikontrolli audit.

Siiski suutis riigikontroll tuvastada, et 2020. aasta lõpu seisuga on 480 000 euro ulatuses enammakstud sotsiaaltoetusi ja hüvitisi lootusetu tagasi nõuda.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo algatas selle peale tähtaegade muutmise valitsemisala sise-eeskirjas ja toimemudelis, et tagada edaspidi inventuuride õigeaegne esitamine.

Rahandusminister: probleemide lahendamisega on alustatud

Rahandusminister vastas riigikontrolli kriitika peale, et nõustub kõigi soovitustes välja toodud punktidega ning probleemide lahendamisega on algust tehtud.

"Protsessi kitsaskohtade tuvastamisega alustasime 2019. aasta teisel poolaastal. Esimesed suuremad protsessi parendamist toetavad muudatused (nt struktuurimuudatus ja tööülesannete täpsustamine) toimusid 2020. aasta alguses, jätkame tegevustega 2022. aasta eelarveprotsessi ettevalmistuste käigus. Riigieelarve seaduse koondosa vigade vältimiseks võtsime 2019. aastal kasutusele esmased kontroll-lehed. Tänaseks on neid parandatud ja vigu tekitanud kahekordne planeerimine kaotatud. Eelarvestamise vigade vältimiseks arendati selle aasta talvel infosüsteemi eelarvestamise kontrollireeglid, mis vähendavad sisestamise vigu ja täiendavat andmete kontrollimise vajadust. Planeerimise faasis on tegevuspõhise riigieelarve koostamist, täitmist ning kulu- ja juhtimisarvestust toetava uue infosüsteemi arendus," kinnitas minister Keit Pentus-Rosimannus riigikontrollile.

Lisaks lubab minister võtta 2022. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirja koostamisel arvesse esitatud ettepanekuid ning parandada riigieelarve arusaadavust ja võrreldavust perioodide vahel.

Rahandusminister möönis, et tegevuspõhise eelarvestamise sisuline rakendamine eeldab süsteemsemat lähenemist, paremat koostööd eelarvestamise protsessis osalejate vahel, infosüsteemide arendamist ning eelarvestamise ja eelarve täitmise reeglite paremat kommunikeerimist ja jälgimist.

Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu tõdes, et vead tekkisid konsolideerimiskannetes, mis ei ole lihtsasti kontrollitavad, kuid kõik valitsemisalade eelarved ja eelarvepositsiooni arvestus on tema hinnangul siiski õiged.

"Vead on loomulikult kahetsusväärsed, samas olime 2019. aastal esmakordselt ette valmistamas tegevuspõhist eelarvet, lõplike eelarveliste otsuste ja dokumendi vormistamise vahele jäi aega minimaalselt ja tehniline võimekus vigade automaatseks tuvastamiseks oli madal. Oleme viimaste aastate jooksul muutnud oma tööprotsesse, automatiseerinud vigade tuvastamist ja liikumas infosüsteemide funktsionaalse võimekuse suurendamise suunas, et võimalike vigade arvu minimeerida," kommenteeris Kirsipuu. "Nõustume auditi tulemusetega ja kinnitame, et korrektne riigieelarve seaduse eelnõu, arusaadav riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri, tegevuspõhise eelarve sisuline kasutuselevõtt ning riigieelarve planeerimise ja täitmise põhimõtete selgus ja järgimine on meile olulised."

Rahandusministeerium on eelarve loetavuse, läbipaistvuse ja detailsuse suurendamiseks välja töötanud uue riigieelarve seaduse eelnõu, mis võimaldab Kirsipuu sõnul juba 2022. aastaks koostada sisukama riigieelarve eelnõu.

Rahanduskomisjoni esimees: kuhu raha läheb, aru ei saa

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar ütleb, et riigikontrolli audit teeb ta kurvaks.

"Tegelikult, ega see matemaatika nüüd nii keeruline ka ei ole. On küll suured arvud, aga eelarve peaks ikka euro pealt klappima nendes arvutustes," on Savisaar samuti kriitline.

Samuti jagab ta riigikontrolli hinnangut, et tegevuspõhisele eelarvele üleminek pole end sellisel kujul õigustanud ning varasemat lähenemist poleks pidanud täielikult hülgama.

"Sellest pole absoluutselt võimalik aru saada, kuhu raha päriselt läheb. Riigikogul puuduvad täielikult võimalused oma kärpekohti välja pakkuda. Ilmselgelt vajab see kord arusaadavamaks muutmist, et ka riigikogul oleks võimalik eelarvesse detailsemalt süveneda," ütles Savisaar. "Kui riigikogu sooviks näiteks pakkuda välja, et need kulud või teenused sooviks välja jätta, midagi suurendada või vähendada, siis seda läbipaistvust eelarves ei ole ja seletuskiri ei anna piisavat pilti sellest, mis on eelarves. Täitmise poolel on detailsus väga hea, aga planeerimise pool on väga uduseks läinud."

Ta selgitas, et käärid tulevad ka sellest, kui seletuskiri koostatakse kevadel, ent eelarve sügisel ja vahepeal on toimunud muudatusi, mistõttu pole eelarve ja seletuskiri enam omavahel kooskõlas.

Samas ei nõustu ta kriitikaga, et riigikogul pole piisavalt aega riigieelarve eelnõuga tutvuda.

"Teeme eelarvet siiski igaks aastaks. Pole mõtet vestlusi alustada ka jaanuaris. On mõistlik, et riigikogu alustab protsessiga septembris ja teeb seda jõuludeni, sisendit tuleb ka kevadel ja suvel. Kui soovime seda protsessi ümber teha, tuleks ehk üle minna pikemale eelarvele, näiteks nelja-aastasele ühe asemel," ütles Savisaar.

Ta kinnitas, et rahanduskomisjon võtab riigikontrolli auditi analüüsimise kindlasti oma tööplaani.