Karis täpsustas, et põhiseaduse järgi on valimiste protseduur küll toimunud seaduspäraselt, kuid ka pärast eelmisi valimisi olid inimesed süsteemi osas rahulolematud ning toona lubati valimiste korralduse üle arutleda.

"Ka mina olen nüüd välja öelnud, et peale valimisi ma tahaks seda teemat üleval hoida. Et vaadata, kas jätkatakse samamoodi või on mingi vahevariant, mis laiendaks seda kandepinda ja arutame läbi ka selle otsevalimise," täpsustas Karis.

Ta selgitas, et inimesed võivad tajuda ebaõiglust, kui alles vahetult enne valimisi kandidaadi nimi avalikustatakse. Karis lisas, et muudatusi võiks teha nii, et riigikogu ei peaks põhiseadust otseselt muutma hakkama.

Praeguste valimiste osas selgitas Karis, et vastas kõikide erakondade tekkinud küsimustele ning EKRE-st suhtles ta vaid Martin Helmega, kes ise temaga ühendust võttis. Ta lisas, et ta ei hakanud ise kellelegi eraldi helistama.

"Mina ei ole poliitik, seetõttu ma sellised mänge ei mängi, et keegi peaks paluma ja midagi peaks vastu andma," sõnas Karis.

Karis ütles "Aktuaalses kaameras", et tal on hea meel, et president suudeti ära valida riigikogus, kuigi selle saavutamiseks läks natuke aega. "Kui kohtusin erakondade juhtidega, siis nad rääkisid ka mulle, et tahavad presidendi ära valida riigikogus," sõnas Karis.

Ta lisas, et püüab jääda uuel ametipositsioonil iseendaks ja tegi seda ka erakonnajuhtidega kohtudes.

Pole vaja otsida süüdlast, miks ühiskond on kahes lehes, vaid tuleb tegeleda probleemi lahendamisega

Karis kirjeldas, et praegusel hetkel peab president tegelema võrdselt sise- ja välispoliitikaga ning eelmiste presidentide tööd tuleb jätkata.

Kuna ühiskond on polariseerunud nii Eestis kui ka teistes riikides, pole Karise hinnangul vaja otsida süüdlast, vaid tegeleda tuleks probleemide lahendamisega.

Oluline roll on tema sõnul ka rahva harimisel. "Ma olen töötanud aastaid Tartu Ülikoolis professorina ja minu töö ongi olnud õpetada. Ja seetõttu ma usun ka sõnajõudu ja eeskujude jõudu," ütles Karis vastuseks küsimusele, kuidas rääkida inimestega, kes usuvad et koroonaviirus on kõigest vandenõuteooria.

"Mida president peaks tegema (on see), et ta peaks saama tunnetuse kätte, kuidas see ühiskond hingab, et kus need rasked kohad," selgitas Karis ja lisas, et oluline on inimestega suhelda, mitte kõigiga nõustuda. Ta tõi välja, et president peaks suutma kahtlevaid ühiskonnagruppe oma tegevusse kaasata.

Ta lisas, et tähtis on ka see, et president suudaks oma arvamust avaldada. "Presidendil on õigus ja kohustus välja öelda, mida tema näeb, et tema arust on valesti, aga alati see sõltub ka stiilist, kuidas seda öelda ja kohast, kus seda öeldakse. Ja tuleb tunnistada, et mõnikord on kasulikum vait olla," ütles Karis.

Hariduse osas tuleb vaadata otsa sellele, kuidas inimesi õpetatakse sõnas Karis. Tema hinnangul on integratsiooniküsimuste puhul oluline hakata pihta rohujuuretasandilt ja ka kõrghariduses ei saa nipsust asju muutma hakata.

"Mina tahan olla riigile hea president, et kõik tunneks end turvaliselt, et Eesti riik areneks edasi ja oleks hea partner teistele riikidele," ütles Karis.

Riigikogu peaks võtma suurema rolli

Karis sõnas, et on varemgi tähelepanu juhtinud sellele, et riigikogu peaks võtma suurema rolli ning valitsuse tehtut hoolega jälgima ja dokumente tähelepanelikult läbi lugema.

"Probleem võib ollagi selles, et ei süveneta või ei osata süveneda," ütles Karis teisipäeval ilmsiks tulnud vigade kohta riigieelarves.

Karis lisas, et ei tea veel, kas asub elama Kadriorgu või kolib ta kuhugi mujale. Ta selgitas, et pole veel hakanud ka oma meeskonda kokku panema, kuid arutas sel teemal teisipäeval presidendi kantselei juhiga.