Äsja ametisse astunud valitsusel on järgmiste riigikogu valimisteni väga vähe aega (kui ka aktiivset valimiskampaania perioodi arvestada, siis napilt aasta lõpuni), et midagi suurt ära teha. Seetõttu on mõistetav, et koalitsioonileping sisaldab vaid üksikuid suuremaid eesmärke ning ka vähemolulist on seal pigem vähe.

On aga üks reformimist vajav teema, mis kerkib poliitikute teadvusesse iga viie aasta tagant korraks, et siis uuesti järgmise korrani unustatud saada ja see on presidendivalimiste kord. Kui tahta siin aga suuremaid muudatusi ellu viia, siis peaks nendega alustama juba enne järgmisi riigikogu valimisi. Seda valmisolekut kuskilt ei paista.

Põhjus, miks on sellega juba üsna kiire, peitub asjaolus, et suuremateks muudatusteks presidendivalimiste korras oleks vaja muuta põhiseadust. Seda aga on kõige realistlikum teha kahe järjestikuse riigikogu koosseisu poolt.

Arvestades, et tulevastest riigikogu valimistest järgmised toimuvad 2027. aastal, järgmised presidendivalimised aga juba 2026. aastal, on selge, et kui riigikogu praegune koosseis vajalikke muudatusi ei alusta, toimuvad järgmised presidendivalimised sisuliselt sama korra järgi nagu eelmised. Üldist rahulolematust nendega mäletavad aga paljud.

Olen varasemalt seda teemat käsitledes välja pakkunud kolm muudatust: kaotada ära valimisvoorud riigikogus, taastada tasakaal riigikogu ja kohalike omavalitsuste esindajate vahel valimiskogus ning kaotada võimalus valimisvoorude vahel seada üles uusi kandidaate.

See tähendab, et mõistliku aja jooksul enne valimiskogu kokku tulemist saaks esitada kandidaate, rahval ja valijatel oleks võimalus nendega ja nende nägemusega presidendi rollist tutvuda, ning kuni (näiteks) kolme või nelja valimisvooruga jõuaksime tulemuseni, kus järgmine president on valitud. Lõputu valimisvoorude läbikukkumine ei tohiks olla isegi teoreetiline võimalus.

Nende muudatuste jaoks on aga vaja muuta põhiseadust. Vaid Vabariigi Presidendi valimise seadust (VPVS) muutes saaks ainsana ellu viia valimiskogus riigikogu liikmete ja KOV-ide esindajate arvu muutmine. Mäletatavasti langes see seoses valdade liitmisega 335 inimeselt (101 riigikogu liiget ja 234 omavalitsuste esindajat) 2016. aasta valimistel 208 inimeseni 2021. aastal, kui nad oleksid valimiskogusse jõudnud (st 101 riigikogu liiget ja 107 omavalitsuste esindajat).

Need arvud näeb ette VPVS § 22, mis sätestab KOV-ide esindajate hulga vastavalt hääleõiguslike kodanike arvule valla või linna territooriumil sama aasta 1. jaanuari seisuga.

Põhiseaduse muutmine on võimalik vaid kolmel viisil: rahvahääletusel (sellise teema puhul pigem vähetõenäoline), riigikogu poolt kiireloomulisena (nõuab 81 riigikogu liikme toetust, et seda kiireloomulisena menetleda ja on veelgi vähem tõenäoline) või kahe järjestikuse riigikogu koosseisu poolt (esimene kord vähemalt 51 liikme toetusel ja teine kord 61 liikme toetusel).

Kuivõrd põhiseadus näeb ette ka üsna pika menetlusprotsessi (esimesest lugemisest alates vähemalt neli kuud), on selle alustamiseks viimane aeg septembris-oktoobris. Praegune valitsus on keskendunud suurte ja oluliste kriiside lahendamisele ning ei ole välja näidanud, et nad suudaksid väiksemate, kuid pikas plaanis siiski oluliste teemadega tegeleda.

Kolmest praegusest valitsuspartnerist käsitlesid 2019. aasta riigikogu valimisprogrammis presidendivalimiste korda Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Reformierakond peab vajalikuks muudatusi, mis "võtaks arvesse haldusreformi tõttu toimunud omavalitsuste arvu vähenemist ja tagaks tulemusliku valimisprotsessi", kuid on seisukohal, et "presidendi peaks eelistatult valima riigikogu". SDE seevastu lubas viia "presidendi valimise valimiskogusse" ja suurendada KOV-ide esindajate osakaalu valimiskogus. Ühisosa oleks seega justkui olemas.

Isamaa pole küll teemat oma valimisprogrammis käsitlenud, kuid 2017. aastal pakkus toonane justiitsminister Urmas Reinsalu välja sarnased muudatused: viia valimised kohe valimiskogusse, suurendada KOV-ide esindajate osakaalu ning pikendada presidendi ametiaega, piirates samas maksimaalset ametiaegade arvu ühele (senise kahe asemel).

Presidendivalimiste korra muutmise teemat on lubanud üleval hoida ka president Alar Karis, kes viimati eelmise aasta lõpus ootas erakondadelt selgeid ettepanekuid. Loodetavasti suudab ta ka nüüd teema uuesti päevakorda tuua, enne kui peame uuesti tõdema, et seekord jälle ei jõudnud.