Economist: uusvasakpoolsed piiravad isikuvabadusi

Economist kirjutas uusvasakpoolsusest ja hoiatas sellega kaasnevate ohtude eest
Economist kirjutas uusvasakpoolsusest ja hoiatas sellega kaasnevate ohtude eest Autor/allikas: Economist

Ajakiri Economist kirjeldab viimases numbris, kuidas lääneriikide uusvasakpoolsed ülikoolid on toonud uue poliitikastiili. Võimu teostamisel lammutatakse olemasolevaid institutsioone ja piiratakse üksikisiku vabadusi.

Uusvasakpoolsed (illiberal left) ja traditsioonilised liberaalid jagavad mitmeid väärtusi. Mõlemad leiavad, et inimesi ei tohi määratleda nende soo, seksuaalsuse või rassi tunnustel. Väärtuste kaitsmisel ja elluviimisel lähevad liberaalide ja uusvasakpoolsete maailmavaated aga lahku, vahendas Economist.

Klassikaline liberalism leiab, et inimeste edusammud tulenevad vabast mõttevahetusest ja reformidest. Parim viis selleks on inimeste individuaalsete vabaduste austamine, avatud turu toetamine ja vaba turumajanduse soosimine.

Liberaalide jaoks on progressi suund kontrollimatu. See sõltub võimude lahususest, kus ükski rühm ei teosta absoluutset kontrolli. Uusvasakpoolsed tahavad hierarhia "täielikult lammutada". Nad leiavad, et progress on võimalik ainult siis, kui lammutatakse eksisteerivad rassilised, seksuaalsed ja muud hierarhiad. See nõuab ühiskonnas ka "absoluutse võimu ja kontrolli saavutamist".

Uusvasakpoolsed leiavad nüüd, et võrdsuse saavutamiseks tuleb kaotada "kõikide inimeste  privileegid", osutab ajakiri. Selle käigus piiratakse sõnavabadust, kasutades ohvrimentaliteeti. Karistatakse kõiki, kes võivad ohustada vähem privilegeeritud inimesi. Tulemuseks on kultuurisõjad, kus rõhutakse üksikisikuid, tõdeb Economist.

Näiteks uusvasakpoolne teadlane-aktivist Ibram X. Kendi väidab, et laste õpitulemuste standardiseeritud testimine on rassistlik, kui see toob laste õppetaseme juures välja rassilisi erinevusi. Laste individuaalseid omadusi ei tohi arvesse võtta. Liberaalid leiavad aga, et ühiskonna õitsenguks tuleb kohelda õiglaselt ka üksikisikuid, mitte ainult inimrühmi.

Üksikisikute rõhumisel ei erine uusvasakpoolsed väga palju parempoolsetest populistidest, märgib ajakiri. Mõlemad seavad "oma hõimu" tähtsamaks indiviidi vabadustest. Mõlemad kasutavad oma eesmärkide saavutamiseks sunnimeetodeid ja lammutavad toimivaid institutsioone, leidis Economist.

Progressi raames kehtestavad mitteliberaalsed liikumised uued sotsiaalsed normid. "Inimesi, kes ei kohane uute normidega piisavalt kiiresti, karistatakse kiiresti ja halastamatult," ütles ajaloolane ja ajakirjanik Anne Applebaum. 

Uusvasakpoolsed õigustavad "valikulist sallimatust", kus see on osa muutuste protsessist. Sallimatusest tulenevate liialduste  kritiseerimine on aga "hõimu reetmine". Nii kannatab mitmekesisuse mõistmine, kus probleeme ei lahendata ilma sunnita. Kannatab inimeste loominguline eneseväljendus ja ühiskondlik areng, leidis Economist.

Economist avaldas põhjaliku käsitluse uusvasakpoolsusest 4. septembril.

Viimase kümnendi jooksul tekkis hulk inimesi, kes ei suuda kohaneda uute sotsiaalsete normidega. Näiteks tuntud helilooja Daniel Elder kritiseeris eelmisel aastal sotsiaalse võrdsuse liikumise Black Lives Matter aktiviste, kes panid põlema kohtumaja. Pärast kriitikat avastas Elder, et tema loomingut enam ei avaldata. 

Toimetaja: Karl Kivil

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: