Julgeolekuolukord Soome lähistel on endiselt pinev ning raskesti prognoositav. Neljapäeval esitletud kaitsepoliitilises aruandes vastatakse sellele muu hulgas kaitseväe struktuurimuutusega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lisaks kogu riigi ulatuses tegutsevatele operatiivsetele üksustele panustatakse tuntavalt kodulähedastesse paikkondlikesse üksustesse. Need saavad praegusest parema tulejõu ning ettevalmistuse.

"Paikkondlik kaitse muutub ulatuslikumaks ja võitlusvõimelisemaks. Operatiivüksused saavad aga parema võimaluse tegutseda kogu riigi territooriumil," selgitas kaitseväe juhataja Timo Kivinen.

Soome riigikaitse alus on ka tulevikus laialdasel ajateenistusel põhinev iseseisev kaitsevõime. Siiski omab üha suuremat rolli rahvusvaheline koostöö.

NATO liikmesus on iga nelja aasta tagant koostatavas aruandes taas kord ära märgitud kui üks valikuvõimalustest. See-eest Rootsiga võidakse minna kuni ühise armeeni välja.

"Rootsil on tugev roll Soome kõige lähedasema partnerina. Meie eesmärk on luua sõjalisele koostööle ning operatsioonidele püsivad ja oludest sõltumatud eeldused. Kaitsekoostöö süvendamisel pole mingeid piire," ütles kaitseministeeriumi kantsler Esa Pulkkinen.

Soome kaitsevägi on pidanud sel sajandil pidevate eelarvekärbete tõttu ka oma tegevust koomale tõmbama. Nüüd aga nõuavad moodsad ohud alalise koosseisu suurendamist. Kaitseminister Antti Kaikkonen (Keskpartei) soovib 100 lisatöökohta aastaks 2023 ja 500 selle aastakümne lõpuks.

"Lisaks maale, merele ja õhule tõusevad esile küber- ja inforuum ning kosmos. Me võtame need oma kaitsevõimet arendades arvesse," ütles minister.

Üks murekoht on Soome jaoks ka arktiliste piirkondade julgeolek. Kaikkoneni sõnul tuleks kogu Põhja-Euroopa kaitset vaadelda ühtse rahvusvahelise tervikuna.