Harri Tiido: Soome sõjaväeluure aastaülevaatest
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Soome Sõjaväeluure Aastaraport. Sõjaväeluure hinnanguil on välismaised luureteenistused jätkanud Soomes aktiivset tegevust, märgib Tiido.
Luureametkondade aastaülevaated on meil muutunud juba argiseks iga-aastaseks nähtuseks. Üllatusi võib ehk oodata nende sisult, kuid mitte üllitamise faktist enesest.
Soomes oli aga mai algul kaitsejõudude poolt Sõjaväeluure Aastaraporti avaldamine uudisväärne sündmus. Põhjus oli selles, et tegemist oli riigi kaitsejõudude enam kui saja-aastase ajaloo esmakordse sõjaväeluure aastaülevaatega.
Suuri üllatusi ei ole
Kui nüüd sisu väga lühidalt kokku võtta, siis mingeid üllatusi sealt ei leia. Tegemist on lühikese ja esialgu pigem sõjaväeluure tegevust tutvustava ülevaatega, millele on lisatud aastaülevaatele paslikult pilguheit regiooni olukorrale. Elik siis sellele, mis ka sõjaväeluure tähelepanu pälvib.
Nagu öeldud, oli tegemist esmakordse üllitisega. Muudes Põhjamaades on taolised ülevaated muutunud juba argisteks. Soome on aga teadupärast mitmetes küsimustes olnud võrdlemisi vaoshoitud ega ole kippunud julgeoleku- ja luureküsimustes ajakirjandusele pilkuköitvaid pealkirju pakkuma. Ülevaate taustal on kaks aastat tagasi jõustunud luurealane seadusandlus, mis pani mitmed teemad ja struktuurid seaduslikul alusel paika.
Avalikkus on üks teemasid, millele varasemast rohkem tähelepanu pööratakse. Seni eelistas kaitseväe luure toimida vaikuses ja avaliku pilgu alt eemal, et turvata nii oma struktuure kui ka teenistujaid. Kuid kõigi maksumaksja raha eest toimivate ametkondade tegevuse hoidmine avalikkuse kontrolli all on üldine trend, millega nüüd on kaasa mindud.
Jõustunud, luuretegevust sätestavad seadused panid selgelt paika luureametkondade jagunemise tsiviil- ja sõjaväestruktuurideks, nagu ka nende poliitilise juhtimise ja üleüldise kontrollsüsteemi.
Sõjaväeluuret juhitakse iga-aastaste rõhuasetuste abi. Elik koostöös presidendi kantselei, valitsuse, välisministeeriumi ja kaitseministeeriumiga pannakse paika prioriteedid, millest lähtuda.
Silmas peetakse Soomele välis- ja julgeolekupoliitiliselt tähtsaid pikaajalisi arengusuundi, mis võivad puudutada nii teatud teemat kui ka piirkonda. Neid prioriteete võidakse jooksvalt lühiajaliste arengute alusel muuta.
Sõja kuvand on muutunud
Huvilistele pakub aastaülevaade ka Soome sõjaväeluure struktuuri, alates avalikel allikatel põhinevast luuretegevusest, mida inglise keeles tähistatakse lühendiga OSINT, kuni Sideluureni, lühendiga COMINT.
Sinna vahele jäävad krüptilised akronüümid, nagu ELINT, GEOINT, HUMINT, IMINT, MEDINT, MASINT, SIGINT, TECHINT ja FISINT. Nende lahtilugemine jäägu huviliste endi hooleks.
Olukorrahinnangus midagi põrutavat ei pakuta, kuid hinnang on realistlik. Tõdetakse tehnoloogia arengust tulenevaid uusi väljakutseid, mis suunavad pilgu nii kübermaailmale kui ka avaruumi. Neis arenguis leidub kindlasti võimalusi, kuid ka riske.
Euroopa olukorra puhul märgitakse ära jõupoliitika tagasipöördumine meie ellu, mis on kasvatanud pingeid Vanal Kontinendil. Viidatakse konkreetselt Venemaale, kes on näidanud nii võimekust kui ka soovi kasutada vajadusel oma eesmärkide saavutamiseks relvajõudu. Sellest tulenev pinge heiastub ka Läänemere piirkonnas.
Asukohast tulenevalt huvitab Soomet väga Arktikas toimuv ja sealgi täheldatakse muudatusi. Jääkatte vähenemine võib ülevaate hinnanguil lähiaastail tuua kaasa pinge kasvu, kuna maailmapoliitika kesksed tegijad püüavad kaitsta oma huve ka selles piirkonnas.
Venemaa puhul märgitakse ära Soome lähistele varasemast võimekamate relvasüsteemide paigaldamine. Samaaegselt on tõstetud Vene üksuste valmisolekut ja võimet siirata siinsesse piirkonda lisajõude mujalt. Paralleelne protsess on toimunud ka piirkonna NATO-maades, kuid selgelt aeglasemas tempos.
Sõjaväeluure hinnanguil on välismaised luureteenistused jätkanud Soomes aktiivset tegevust. Mingil määral on seda pärssinud pandeemia ja sellest tulenevad piirangud, kuid selle võrra on aktiivsem olnud tegevus sidevõrkudes.
Toonitatakse ka laiemat aktsepteerimist leidnud tõika, et sõja kuvand on muutunud. Tänapäeva sõjal ei ole enam selget alguspunkti otserünnaku või isegi sõjakuulutuse näol. Seetõttu on praegustes konfliktides kasvanud kiire otsustamise tähtsus.
Palju on juttu hübriidsõjast, kuid selle asemel soovitatakse rääkida laiaulatuslikust mõjutamisest. See hõlmaks kõiki riigi käsutuses olevaid võimekusi ja vahendeid, millega võidakse mõjutada sihtriiki oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
Paar sõna ka sellest, mida ülevaates ei ole. Enne selle avaldamist tutvus ajaleht Helsingin Sanomat avaliku osaga eri ametkondade hinnanguist uute luureseaduste mõju kohta. Kõik sellest ülevaatesse ei mahtunud.
Üldiselt leitakse, et sõjaväeluure võimekus on kasvanud. Kuid on ilmnenud ka probleeme. sõjaväeluure ja julgeolekupolitsei SUPO koostöö ei ole alati kulgenud sujuvalt. Sõjaväeluurel ei näi olevat piisavalt tehnilist võimekust täitmaks kõiki SUPO poolt soovitud sideluure ülesandeid. Probleeme tekitavat ka tsiviilkontroll, sest selle tagamine viib luureametkonnalt liiga palju kallist aega.
Üks probleemidest tõusetub inimestega. Nimelt on mõned parimad IT-ala "süvaoskajad" tsiviilteenistuse mehed või siis on nad rahuajal teenistusest vabastatud. Sõjaväeluure soovikski, et need asjatundjad võiks võtta luurereservi. Neile võiks tagada, et nende teenistus ei ole seotud relvakasutusega. Praeguste seaduste alusel oleks see aga keeruline.
Kuid kokkuvõtlikult võib luureülevaate kohta tõdeda, et üks raport juures, mida igal aastal tasub jälgida meie piirkonnast laiema pildi nägemiseks.
Viited lugemishuvilistele
Toimetaja: Kaupo Meiel
